Raimund Ubar, teadusemees

Jüri Põldre

Raimund-Johannes Ubar, Teadusemees. Mälestused. Toimetanud Marin Vinkel ja Meeme Allmann. Kujundanud Tiina Ubar. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2011. 439 lk. Hakates kirjutama arvamust Raimundi raamatu kohta taban ennast äkki mõttelt, et paljude asjade kohta ei saa ma sõna võtta – ei ole valdkonnaga täpselt kursis. Raimundi sõnadega: valju häälega on eetiline öelda üksnes seda, mida täpselt tead. Seega piirdun perioodiga, mil me koos töötasime ning ülejäänut vaatan läbi minu ettekujutuse prisma Raimundist. Lugesin tema raamatut reisil Indiasse. A340 oli meeldivalt tühi ning tekitas võimaluse teha segamata tööd, samuti oli ka uus raamat kaasas. Alguses oli mul soov pöörduda kiirelt TTÜ aastate juurde, aga juba raamatu algusest saadik sai selgeks, et nii ei saa. Lapsepõlv oli kirjeldatud huvitavalt ja kaasahaaravalt, kohe kumas sealt läbi seda, mida olen tundnud Raimundiga koos olles. Tavaline uskumus on see, et tegelemine spordiga annab tahte. Siin on asi ka teistpidi. Tahe oli suur ja nii jäigi aega tegelda paljude asjadega. Mäletan, et kõik rääkisid tookord TTÜs kahekordsest saltost. Esimest korda kokku saades ei suutnud kohe tervikut kokku panna, kuid mida edasi, seda rohkem tundus see loogilisena. Suupilli mängis Raimund hästi, raskusi ei kartnud ja polnud mingit põhjust kahtlustada teda liialdamises. Tõestust polnud tookord vaja, aga nüüd, kui loen raamatut, saab sportlaseperioodist väga hea ülevaate ning sooja kinnituse oma teadmisele.

TTÜ aastad on kujutatud tõepäraselt, meil oli tookord tõesti esimest korda võimalus kasutada maailmas tipptasemel tark- ja riistvara. Olime rõõmsad saavutuste üle ja kui pärast mikroskeemi tutvustamist rahvusvahelises ajakirjas TTÜsse helistati ning tunti huvi litsentseerimise vastu, siis meile tegi see vaid heameelt. Need ajad muutusid ja kompetentsikeskuste faasis oli oluline ühendada teadustöö kohalike firmadega. Kahjuks ei olnud tookord mõlemal pool veel piisavalt kriitilist massi ning elektroonika projekteerimise firmades sai palju tehtud põlve otsas ja kiiresti.

Praegustele inseneridele on kindlasti huvitav lugeda ka salajase loa, nn dopuski vajadusest Tallinna raadioelektroonika konstrueerimisbüroos. Ka TTÜ käest nõuti allkirja, et me ei kasuta projekteerimistarkvara relvade tootmiseks, samuti pidid kõik programmide õpetused olema kinniste uste taga. Krooni tuleku aastal, kui labori tegime, tuli teha ka turvaanalüüs ning asetada TTÜ teisele korrusele koodlukud. Raimund ei puuduta seda osa, kuid usun, et tal oli seesama tuttav tunne, kui võrdles neid aastaid „Kabareega”.

Sama labori komplekteerimise juures meenub seik, kui Raimund ei kartnud otsust vastu võtta. Kuna projekt tuli sisse täpselt koos kroonile üleminekuga, siis ei julgenud TTÜ raamatupidamine kohe asja üle võtta, nii tuligi paljud otsused teha otse partnerülikoolide raamatupidamise kaudu. Algses plaanis oli kaks arvutit ja projekteerimistarkvara. Pakkusin siis välja variandi, et ostame ühe võimsama arvuti (1992, Sun/IP X, 32 MB mälu!) ja kasutame tööjaamadeks PC tüüpi arvuteid Linuxi vahendusel. Kui praegu on see tavapärane, siis paarkümmend aastat tagasi ei oldud nii tehtud ning kui asi oleks tuksi läinud, siis oleks pidanud raha tagasi maksma. Raimund lubas, arvutid osteti ja pärast pusimist oli meil kahe töökoha asemel viis ning võimsam keskarvuti. Huvilistel oli ikka vaja aeg kinni panna, aga järjekord lühenes tunduvalt. Kui kontrollid tulid vaatama, saime selle eest kiita.

Nüüdseks on ajad muutunud. X-vara, millega projekteerida sama suuruse ja kiirusega kiipe, on praeguseks tasuta allalaetav võrgust. Samuti on TTÜ laboris mitu järku võimsam masinapark ning avatud ligipääs peenele tehnoloogiale läbi Euroopa räniköökide ning ülikooli koostööprogrammi Europractice. Paljude põhjuste koosmõjul, mida Raimund puudutab raamatu teaduspoliitika osas, lähevad inimesed, kes võiksid neid riistu kasutada, siit kahjuks minema.

Reisikirjeldustest kumab läbi elurõõmu. See on samuti üks olulisemaid asju, mille ma Raimundiga koostööst ellu kaasa võtsin. Tee kõvasti tööd ja tunne siiralt rõõmu, kui asjad korda lähevad. Ennast petta pole võimalik ja mõlemad osad peavad olema ehtsad – nii siiras rõõm kui ka asjade korrasolek.

Soovin seda Raimundile edaspidiste aastate ja uute saavutuste jaoks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht