Riigi teaduspreemiad viimase nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest

Mihhail Brik, snd 1969, füüsika-matemaatikakandidaat, Tartu ülikooli füüsika instituut, professor – preemia täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Puhaste ja legeeritud funktsionaalsete materjalide füüsikaliste omaduste ab initio ja poolempiiriline modelleerimine” („Ab initioand semi-empirical modeling of physical properties of pure and doped functional materials”) eest. Mihhail Briki uurimuste tsükkel kuulub materjalide omaduste modelleerimise valdkonda, asudes seega konkreetse eksperimendi ja teooria vahemail, ja ta on, eriti viimase nelja aasta jooksul, olnud sellel alal väga viljakas ja rahvusvaheliselt hästi silma paistnud. Sellest annavad tunnistust rohked viited tema uurimistööle. Seni on vähe tähelepanu pööratud tahkismaterjalidele, mis on legeeritud haruldaste muldmetallide või ülemineku metallide ioonidega. Neil on aga esmajärguline tähtsus uute optiliste materjalidena – luminofooride, tahkislaserite aktiivelementidena jne. Nimetatud puudujäägi vähendamiseks on Mihhail Brik välja töötanud efektiivse meetodi, mis võimaldab ühitada sõltumatuid ab initio ja poolempiirilisi mudeleid, et saada kompleksne ettekujutus lisanditsentrist ja põhiaine kristallist. Jaanus Remme, snd 1953, PhD, bioloogia, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut, professor – preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Ribosoomide biogenees ja funktsioneerimine bakterites” eest. Jaanus Remme on rahvusvaheliselt tunnustatud molekulaarbioloog, kelle uurimisvaldkonnaks on üks keskseid bioloogilisi protsesse – valgu biosüntees rakus. Remme pikaajaline teadustöö selles valdkonnas sisaldab olulisi avastusi ka eelmistel aastakümnetel, kuid nüüdse preemia puhul rõhutatakse erilise avastusliku algega tulemust. Töö ilmus möödunud aastal ajakirjas Nature Chemical Biology, kus prof Remme oli juhtiv (seenior)autor. Jaanus Remme on pälvinud ka Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi.

Tarmo Soomere, snd 1957, akadeemik (2007), Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituut, juhtivteadur, lainetuse dünaamika labori juhataja – preemia tehnikateaduste valdkonnas uurimuste tsükli „Merelt lähtuvate ohtude kvantifitseerimine ja minimeerimine Läänemere ranniku kontekstis” eest.

Tarmo Soomere tööd näitavad, et Eesti rannikumere ja Läänemere lainekliima ja rannikute kaitse uuringute tulemused on märkimisväärsel kohal „rannikutehnika” ülemaailmsete probleemide kontekstis, samuti ka seda, et Läänemere spetsiifika nõuab süvauurimist. Selles valdkonnas on järjest kasvava tähtsusega nii merelt lähtuvate ohufaktorite analüüs kui ka uued tehnoloogilised lahendused nende mõju preventiivseks minimeerimiseks. Lainete ja ranniku vastasmõju uurimine on olnud Tarmo Soomere huviobjektiks varemgi, nüüd on saadud uusi üldistusi võimaldavaid tulemusi.

Jaan Eha, snd 1950, arstiteaduse doktor, Tartu ülikooli kardioloogia kliiniku juhataja, professor ja Mihkel Zilmer, snd 1948, arstiteaduse kandidaat, Tartu ülikooli biokeemia instituut, professor – preemia arstiteaduse valdkonnas uurimuste tsükli „Südame- ja veresoonkonna siirdemeditsiinilised uuringud” eest.

Jaan Eha ja Mihkel Zilmer on avastanud uusi seoseid biokeemiliste ja kliiniliste markerite ning veresoonte patogeneetiliste talitluslike ja struktuursete muutuste vahel. See on meie arstiteaduses suurepärane näide biomeditsiinilise uurimistöö ja kliinilise praktika sünergiast, mida on hakatud nimetama siirdemeditsiiniks. Uurimus on teetähis uurimisteel, kus luuakse tervikpilt veresoonte struktuur-funktsionaalsest seisundist täppisdiagnostika ja ravitulemuste ühendamisel.

Jaan Eha on pälvinud Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi ja Mihkel Zilmer Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi.

Peeter Hõrak, snd 1963, PhD, loomaökoloogia, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut, professor – preemia geo- ja bioteaduste valdkonnas uurimuste tsükli „Immuunfunktsioon ja oksüdatiivne stress loomaökoloogilises kontekstis” eest.

Peeter Hõraku uurimistöö liigitub bioloogia alusteaduste valdkonda. Tema uurimuste tsükkel annab kaaluka panuse immuunökoloogiasse, mis on üks uusimaid ja kiiresti arenevaid ökoloogia arengusuundi, kus põimuvad biokeemilised, füsioloogilised ja ökoloogilised meetodid ja lähenemised. Peeter Hõrak on andnud märkimisväärse panuse nende probleemide uurimisse. Suur osa publikatsioone tegeleb uute metoodikate väljatöötamise, laialdaselt kasutuses olevate meetodite kriitilise hindamise ja piirangute väljaselgitamisega.

Veiko Uri, snd 1969, PhD, metsateadus, Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut, dotsent – preemia põllumajandusteaduste valdkonnas teadustöö „Produktsioon, süsiniku akumulatsioon ning lämmastikuringe kiirekasvulistes lehtpuistutes” eest.

Veiko Uri teadustöö on keskendunud Eestile omaste puuliikide halli lepa ja arukase kasvu mõjutavate tegurite ja kasvatamise väärtuslikkuse uurimisele. Uurimistulemused suurendavad seni üsna tagasihoidlikul tasemel olnud teadmisi energiametsade kasvatamisest Eestis. Nende põhjal saab anda üldistatud uurimistööl põhinevaid põhimõttelisi soovitusi selliste puistute rajamiseks, prognoosida puiduproduktsiooni ning hinnata lepikute mõju mullaprotsessidele. Käsitletud teemad on aktuaalsed nii Eesti metsateaduses kui ka laiemalt. Esiletõstmist väärib ka see, et laureaat ei ole pidanud paljuks peale teaduslike uurimuste ja tulevaste metsameeste õpetamisel vajaminevatele materjalide kirjutada ka käsiraamatuid-juhendeid, mis on adresseeritud metsakasvatajatele-praktikutele.

Rainer Kattel, snd 1974, PhD, Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse instituut, professor – preemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli „Innovatsiooni- ja majanduspoliitika areng ja juhtimine Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 2000ndatel aastatel” eest.

Rainer Katteli uurimused on edasi arendanud arusaamu majandus- ja innovatsioonipoliitika juhtimise teoreetilistest probleemidest Eestis ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide väljakutsetest. Sealjuures puudutavad viimase nelja aasta teadustööd ka 2008. aastal lahvatanud majanduskriisi. Kui seni on keskendutud peamiselt kahele dimensioonile: poliitika (maksumäärad, toetused jm) ja institutsioonid (keskpanga, ametiühingute, ülikoolide roll), siis Rainer Katteli panus on kolmanda dimensiooni lisamine: kuidas rakendatakse riigi poliitikat. Tema uuringud näitavad, et sageli on poliitika rakendamise struktuurinõrkused põhjuseks, miks majandus- ja innovatsioonipoliitika ei toimi nii, nagu oodatakse.

Andres Tvauri, snd 1970, PhD, arheoloogia, Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi vanemteadur – preemia humanitaarteaduste valdkonnas teadusmonograafia „The Migration Period, Pre-Viking Age and Viking Age in Estonia” eest.

Monograafias antakse ülevaade kogu senisest Eesti ala rahvasterännu-, eelviikingi- ja viikingiaega käsitlevast uurimistööst. Teos rajaneb Andres Tvauri aastatepikkusele järjekindlale ja süstemaatilisele uurimistegevusele nii vahetu arheoloogilise välitöö käigus kui ka üldistamisel. Monograafia sisaldab suure üldistusjõuga ülevaadet vaadeldava perioodi materiaalsest kultuurist, mis täiendab ja täpsustab seniseid esemetüpoloogiat, kronoloogiat ja terminoloogiat. Teoses antakse süvendatud, mitmeski aspektis uuendatud tõlgendus asustusmuutustele viikingiaja lõpus, sealjuures esimest korda kodumaises arheoloogias uurimisaluse perioodi erakordselt mitmekesisest matmiskombestikust.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming