Saks ja mittesaks keskaegse Liivimaa linnades

Anti Selart

  On üldteada, et keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes privilegeeritud sakslasteks ja madalama staatusega mittesakslasteks. Sakslased olid arvulises vähemuses, mittesakslased aga enamasti talupojad, kellest väiksem osa elas ka linnades. Vastandus sakslane-mittesakslane ei olnud aga ainult etniline. Etniline ja sotsiaalne jaotus olid omavahel põimunud moel, mida eesti keeles väljendab etümoloogiliselt “saksidest” tuletatud sõnapaar “sakslane-saks”.

See, kui sotsiaalsed rühmad kõnelevad eri keelt ja seostavad end erinevat päritolu esivanematega, annab olukorrale muidugi oma erilise varjundi. Kuid Liivimaa olukord polnud keskaegses Euroopas sugugi ainulaadne. Saksakeelse ülemkihiga kas ka maal või siis ainult linnades oli tegu peaaegu kogu Kirde-Euroopas. Idapoolses Euroopas tekkisid alates XII sajandil Saksa aladelt laenatud õiguskorra ja suurel määral Saksamaalt sisse rännanud kodanikkonnaga linnad. Kohalikku päritolu elanikkond kaasati uutesse linnadesse küll juba neid rajades, kuid kolonistid olid eelisolukorras, sest nad võtsid kaasa linnaõiguse, n-ö kehtestasid mängureeglid.

Kui nüüd Liivimaa XIV – XVI sajandi allikad kajastavad mittesakslaste õigusliku seisundi järkjärgulist halvenemist, siis süvenev reglementatsioon, senistest rangemad piirangud linnakodanikuks saamisel, sõltuvate talupoegade linnadest välja ajamine, mitteauväärsete inimrühmade (madal päritolu, halvustatud amet, abieluväline sünd jne) väljatõrjumine leidsid XIV-XV sajandil aset ka etniliselt homogeense(ma)tes Euroopa piirkondades. Sisuliselt lähim paralleel Liivimaa mittesakslaste suhtes diskrimineeriva õiguskorraga on Ida-Saksamaa linnade õiguskorrast tuntud nn Wendenparagraph, mis keelas vendide (slaavlaste) vastuvõtu käsitöötsunftidesse. Laialdasemalt levis vendide väljaarvamine tsunftiliikmeks ja linnakodanikuks saama õigustatud inimeste ringist pärast aastat 1400. Wendenparagraph’i väljakujunemise tagamaana on aga samuti rõhutatud selle sotsiaalset tähendust. Saksamaa hansalinnades on täheldatud kodanikuks astunute hulga suurt tõusu XIV sajandi teisel poolel ja XV sajandi alguses. Nähtuse põhjused peituvad suurel määral katkuepideemia(te)s: pärast taudi täideti lüngad kodanikkonnas linna mittekodanike arvel ja teatud ajalise nihkega omakorda maalt linna tulnud inimeste arvel, kusjuures maalt lahkumist soodustasid omakorda põllumajanduses XIV sajandi teisel poolel alanud muutused. Demograafiline tagasilöök tõstis järsult nii sotsiaalset kui geograafilist mobiilsust, linn ühest küljest vajas elanike juurdevoolu, samas kasvas madalat päritolu inimeste, vendide, endiste sõltuvate talupoegade osakaal linnaelanikkonnas, mis võis tunduda ohtlik kogukonna senisele sotsiaalsele ja õiguslikule tasakaalule.

Sotsiaalselt nõrgemate kihtide tugev tõrjumine linnas algas seega Liivimaal samal ajal kui mujal Euroopas, s.o XIV sajandi teisel poolel, ja on usutavasti seoses ajajärgu demograafiliste ja majanduslike vapustustega, millest ei jäänud puutumata ka Liivimaa. Siinses kontekstis on see ühtlasi tsunftide formeerumise, tsunftide sulgumise ja tsunftisunni kujunemise aeg. Kitsendavad sätted olid küllap mõeldud ennekõike selleks, et säilitada senist olukorda või seda, mida oli seni tavaks peetud, mitte uute piirangute kehtestamiseks. Niisiis ei tulenenud mittesakslaste seisundi halvenemine Liivimaal, kuigi sel oli loomulikult oma eripära, mitte Liivimaa etnilisest struktuurist või poliitilisest ajaloost või mõne üksiku sündmuse (nt Jüriöö ülestõus 1343 – 1345) mõjust, vaid oli osa üldisest arengust, mida siinmail on väljendatud spetsiifilise terminoloogia kaudu. Seda terminoloogiat on aga uusajal käsitletud eelkõige etnilisena, kuigi algselt prevaleerisid sotsiaalne ja õiguslik aspekt. XVI sajandil ei suutnud Tallinnas ka saksa käsitöölised oma seniseid õigusi ja staatust suurkaupmeeskonna omakasupüüdliku reglementeerimise eest kaitsta.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht