Sambatants

Vahur Luhtsalu

Vaid poliitikud vajavad monumenti kohe ja kiiresti 30. I lõppes Tallinna linna ja vabariigi valimiskomisjoni korraldatud rahvaküsitlus. 5090 inimesest andis 77% oma hääle selle poolt, et kavandatav monument vabadusele kerkiks Tallinna Vabaduse väljakule. Küsitlus pälvis palju kriitikat nii sotsioloogidelt kui ka meedialt, kuid näitas esmakordselt sedagi, kas rahvas (tallinlased) peab sambapüstitamist oluliseks. Huvipuuduse põhjustas kindlasti ikka veel paljude hõivatus oma elujärje parandamise ja kindlustamisega, mistõttu muu ühiskonnas toimuv taandub teisejärguliseks. Ent see viitab ka oskamatule protsessi juhtimisele ning valitsusstruktuuride, huvigruppide ja kodanike vähesele koostööle.

Esimesel iseseisvusajal sooviti monumenti Vabadussõja mälestuseks püstitada Tallinnasse Vabaduse väljakule. Mälestusmärgi avamine oli planeeritud Eesti Vabariigi 25. aastapäevale 1943. aastal. Nagu teame, ei saanud need head kavatsused realiseeruda. Pärast iseseisvuse taastamist on eestlaste vabadusvõitluse käsitusse lisandunud rohkesti uusi tahke. Enam ei räägita ainult kangelaslikest meestest Vabadussõja päevil, vaid ka SSi (või Punaarmee?) mundris võidelnud kaasmaalastest, metsavendadest, Stalini repressioonide ohvritest, stagnatsiooniaja dissidentidest ja lõpuks ka Laulva revolutsiooni kangelastest (tollal võis iga eestlane end tunda vabadusvõitlejana). Õigustatult võib ka küsida, kuidas monumendi loojad kavandavad muistse vabadusvõitluse või Jüriöö ülestõusu kangelaste mälestuse jäädvustamist?

Ühe rahva ajalugu on kui sümfoonia; teatavasti sisaldab klassikaline sümfoonia kindlasti ühte peateemat ja kõrvalteemat. Vaidlustes Vabadusmonumendi otstarbe ja asukoha üle oleme paljude helide seas kaotanud silmist pweateema, milleks on kahtlemata 1918. ? 1920. aastani kestnud Vabadussõda, mil esimest korda pika ajaloo jooksul võideldi kätte iseolemise õigus. Ülejäänud katsed iseseisvust saavutada nii enne kui ka pärast Vabadussõda ebaõnnestusid (v.a Laulev revolutsioon). Miks peaks monumendi peateemaks olema ebaõnnestunud võitlus(ed)? Väikese paljukannatanud rahvana vajame oma võitude, mitte kaotuste meenutamist. Vabadusmonument tooks esile tõdemuse, et ajaloovintsutustele vaatamata on eestlastel siiski olnud aeg, mil kogu rahvas oli koondunud ühe eesmärgi, vabaduse saavutamiseks ning et selle nimel ei peetud paljuks valada verd või ohverdada oma elu.

Rahvale olulise monumendi loomise puhul on tähtis ka selle ajastatus. Suuri asju ei viida ellu kiiresti, mõtlemata tagajärgedele. Mitmed poliitikud on aga üritanud selle eestlastele olulise märgiga seoses lõigata populaarsust või kirjutada lihtsalt oma nime kuldtähtedega ajalukku. Selline tendents kahjustab loodava monumendi sümbolväärtust ? peab ju too väljendama kogu rahva püüdlusi, mitte kitsa kildkonna huve. Kujukas sellekohane näide asub juba Vabaduse väljakul. Kui kaua sammaskellad väljakul püsivad, näitab aeg. Kui Vabadusmonument tuleb Vabaduse väljakule, siis on vaja mõelda sellegi, kuidas siduda sellega vabadusekellad.

Ebaõnnestunud eksperimendi valgusel oleks vabadussümboli puhul parim lahendus, kui planeerimist alustavad ühed, kuid ehitamise lõpetavad teised. Eestlaste vabadussümboli avamistseremoonia võiks toimuda aastal 2018 ja olla seotud riigi 100aastaseks saamisega. Sel juhul ei saaks ükski erakond monumendi valmimist kirjutada oma parteivõitude kontosse. Monumendi valmimise pikemale perioodile jaotamine annaks võimaluse rakendada eraisikute ja ettevõtete annetusi suuremas ulatuses. Vabadusmonumendi püstitamine ei tohiks olla vaid riigi ülesanne, vaid ka selle riigi kodanike aukohus ning 13 aastast peaks piisama, et vajalik rahasumma kokku saada. Eestlased on läbi ajaloo tõestanud, et kui üldrahvalik eesmärk on selge ja arusaadav, pole kellelgi kahju sellesse oma panus anda. Tuletagem meelde kas või seda, kuidas valmis ligi sajand tagasi Estonia teater.

Nii toimides väldiksime Tallinnasse, ükskõik siis kuhu, järjekordse kaheldava sümbolväärtusega kunstiteose kerkimise. Kui eestlastel on olnud kannatust oodata 700 aastat vabaduse saabumist ja siis veel 50 aastat, peaks meil jätkuma võhma oodata pisut selle kiire asjaga, et monumendi loomiseks vajalik ühiskondlik toetus saaks koonduda meie võimueliidi taha ning et lõpptulemus vastaks võimalikult paljude inimeste arusaamadele ja ootustele.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming