Seks ja võim

Aet Annist

New Yorgi hotelli toatüdruku süüdistus, mis Dominique Strauss-Kahni, Rahvusvahelise Valuutafondi juhi eeluurimise alla viis, on ebatavaline. Ebatavaline on, et tippjuhti süüdistatakse milleski nii rängas nagu seksuaalkuritegu. Ebatavaline on avalik alandus, mis rahahädas riigid strukturaalse kohandamise programmidega põlvili surunud mehele osaks on saanud – kaamerate ja ajakirjanike silme ees käeraudus konvoeerimisest kriminaalkohtus  narkodiileriga pingi jagamiseni. 

Lausa uskumatult mahlakad tunduvad vastasseisust võrsuvad paralleelid. Guinea fulbede päritolu koristajanna, kes lahkus Ühendriikidesse väidetavalt 1998. aastal, ajal, mil see Aafrika riik Rahvusvahelise Valuutafondi  ja Maailmapanga rahasüstide nimel rahandusreformide jm kohandamismehhanismide lepped allkirjastas, on vallandanud veidra skandaali, kus globaalseid võimusuhteid etendati arvatavas seksistseenis. Hotelliteenija vs. peadirektor, Bronxi üksikema vs. globaalse koorekihi poliitik; Kolmas vs. Esimene Maailm, vaesuses virelev arengumaa vs. jõhker finantsorganisatsioon. Sellised üleilmsetele võimusuhetele viitavad jooned  sunnivad paratamatult mõtlema konspiratsioonile, kuigi vaevalt on siin tegemist rõhutute kättemaksuga.     

Näitemängu teine vaatus võib kaasa tuua veelgi globaalse ulatusega tähenduste nihkumisi: esmakordselt IM Fi ajaloos võib peadirektoriks saada mitte-eurooplane või  naine. Globaalne majandusvõim nihkub pikkamööda Aasiasse, mis on seni arengumaailma kuulunud. Ka naisküsimuses saab siin individuaalse ja globaalse sabapidi kokku sõlmida. Sofiteli hotellis arvatavalt toimunus võib leida märke võimalikust kultuurilisest kokkupõrkest, mille ohvriks ennast kõikvõimsaks pidama hakanud naistemaias prantsuse vanamees võis langeda, pidades ehk oma mustanahalist ohvrit kergesti ära räägitavaks.  Fulbe ühiskonnas on aga naistel seksuaalselt suhteliselt domineeriv positsioon, nt Nigeeria fulbed peavad koguni meeste iludusvõistlusi, kus tüdrukud kõige siresäärsemad noorsandid välja valivad. Iseasi muidugi, kuivõrd aastaid USAs elanud toatüdruk tähtsaid kliente teenindades oma ühiskonna matriarhaalseid norme järgis. 

Loo lõppvaatus on alles ees. Irooniline on aga, et kui Strauss-Kahn ka süüdlane on, võib ta hõlpsasti kogu afäärist puhta nahaga välja tulla. Ja sellegi põhjused on sügavamad kui ühe indiviidi kavalus või soodsad suhted. Võimuhierarhia püsivus on inim- ja teistele grupis elavatele olenditele väga oluline. Nii lastakse hierarhia kõrgematel astmetel olijail sageli suuremaid sigadusi teha kui ühiskonnas tavaliselt normaalne. Jupiter ja härg, suured sulid tõllas, väiksed võllas ja teised seesugused metafoorid peegeldavad primaatide hulgaski iseloomulikku joont lasta alfa-isendeil tegutseda suhteliselt karistamatutena. Veel enam, positsioon karjahierarhias on niivõrd oluline, et oleme selles osas äärmiselt teadlikud, väidab psühholoog Adam Galinsky* juhitud Northwesterni ülikooli uurijate grupp. Me teame enamasti täpselt,  kus me mingis sotsiaalses situatsioonis teiste inimeste suhtes võimupositsiooni mõttes asume, ja käitume sellele vastavalt. Keskmistel ja alumistel sotsiaalse redeli pulkadel olijatel on oluline olla teiste vastu tähelepanelik ja nende edastatud nii verbaalseid kui kehakeelseid sõnumeid adekvaatselt mõista. Ülemistel pulkadel turnijad osutuvad olema aga isegi laboritingimustes loodud võimu puhul teiste suhtes tähelepanematumad ja  enesekesksemad. Võim – ka kõige tühisem – muudab inimest ja esimesena pärsib see võimet mõista maailma teiste perspektiivist. Inimene, kes tunneb end tabamatu ja karistamatuna ning on samas empaatiavõimetu, ei ole just ilus kombinatsioon. Ometi on põhjust arvata, et meid juhivad ka kõige leebema demokraatia tingimustes inimesed, keda just nii võib iseloomustada.     

Demokraatia aitab seda muret hajutada, kuigi mitte kaotada. Siiski on hajutatud, jagatud, ootamatutest paikadest välja astuv võim parim rohi võimu kuritarvitamise vastu. Mida vähem on ette määratud, kes on mingis  situatsioonis võimupositsioonil, seda vähem saab võim ka pähe tõusta, pimestada ja karistamatuse tunnet tekitada. See kehtib ühtmoodi nii üksiku kui üleilmsel tasandil.   

* A. D. Galinsky, J. C. Magee, M. E. Inesi, D. H. Gruenfeld, Power and the perspectives not taken. – Psychological Science 2006, 17/12, lk 1068–1074.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming