Sissejuhatus islami sissejuhatustesse

Ain Riistan

Rahulolevatel läänlastel on mille üle järele mõelda Matthew S. Gordon, ISLAM. Tõlkinud Viive Tüür. Valgus, 2001. Annemarie Schimmel, ISLAM: SISSEJUHATUS. Tõlkinud Haljand Udam. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001. Karen Armstrong, ISLAM: LÜHIAJALUGU. Tõlkinud Lia Rajandi. Ilmamaa, 2003. David Waines, SISSEJUHATUS ISLAMISSE. Tõlkinud Üllar Peterson ja Heili Einasto. Avita, 2003.

2001. aasta 11. septembri sündmused on äratanud läänemaailmas uue huvilaine islami vastu. Eesti ei ole siin erand: on ilmunud terve rida artikleid ja raamatuid, mis kirjeldavad selle meile kohati kaugeks ning arusaamatuks jääva maailmavaate aspekte. Alljärgnevalt käsitlen nelja teost, mida ühendab üks ja seesama taotlus: anda võhikust Lääne lugejale terviklik ülevaade islamist.

On ilmselge, et antud teemat saab esitada mitmeti. Gordoni õhuke raamat ?Islam? on ülevaatlik ja kerge lugeda. Seda võib pidada nii vooruseks kui puuduseks. Toimetaja Amar Annus tõdeb näiteks järelsõnas, et ?raamat pakub mõningase ülevaate islami kui religiooni tekkimisest ja arengust? Raamat ei paista silma erilise põhjalikkusega, kuid võib sillutada teed tõsisemate ja olulisemate islamist kõnelevate teoste juurde.? Toodud hinnangus väljendub ilmselt elukutselise usuteadlase arusaam, et ükski raamat ei saa olla liiga põhjalik. Samal aastal ilmus siiski õnneks teinegi raamat, mis seda muret omajagu leevendas. Schimmeli teos ?Islam: sissejuhatus? on Gordoni raamatuga enam-vähem samas mahus, kuid tunduvalt detailirohkem ja sisutihedam. Mõlemad autorid siiski teavad, millest räägivad. Ameerika haritlaste peres sündinud Gordon kasvas üles Liibanonis ja on sidunud oma elu islamimaailma uuringutega. Muu hulgas on ta on nüüdseks avaldanud raamatud ka Iraani usujuhist ajatolla Homeinist ja Süüria presidendist Hafez Al-Assadist. Schimmel oli möödunud sajandil üks tuntumaid islamiuurijaid. Tema sulest ilmus üle kaheksakümne raamatu ja teda on tema elutöö eest pärjatud mitmete kõrgete auhindadega.

Kumbki teos ei eelda lugejalt eelteadmisi, kuid ometi on need selgesti suunatud erinevatele lugejatele. Gordoni raamat on sisult rõhutatult ladus, kergesti jälgitav ja hästi illustreeritud. Algselt ongi see teos avaldatud teismelistele suunatud maailmareligioone tutvustavas sarjas.

 

Sildikleepimine

Gordon sõnastab raamatu alguses kaks läänelikus massikultuuris levinud käibemalli: sõna ?moslem? tähendab araablast ja kogu islamimaailm on karm ja vägivaldne ning läänevaenulik. Käsitlus avab lugejale aga islamimaailma selle mitmekesisuses, päädides autori hinnanguga: ?Kõige tõenäolisem on, et islam jääbki religiooniks ja tsivilisatsiooniks, mis kätkeb endas palju erinevaid vaateid. See oli nõnda islami varastel aastatel ja on nii ka tänapäeval.? Meie oludes sobib raamat hästi põhikooli viimaste klasside ja gümnaasiumi õpilaste lisalektüüriks aja- ja religiooniloo tundide juurde. Ainukeseks tõsiseks puuduseks pean siin tõlkes sõna ?sekt? kasutamist islami usuvoolude kirjeldamise juures. ÕS määratleb eesti keeles sekti kui usulahu sellest tulenevalt on sektant ?kitsarinnaline, dogmaatiliste vaadetega inimene?. Kui kogu islam on aga jagatud sunniitide ja ?iiitide sektideks ja viimased veel omakorda mitmesugusteks sektideks, siis on oht üldistada kõik moslemid kitsarinnalisteks inimesteks. Pealegi ei välista islami usuvoolud sugugi üksteist sel kombel, nagu see on olnud varasemate aegade kristluses.

Schimmeli raamatust õhkub teadmine islami avarusest igalt selle erudeeritud autori kirjutatud leheküljelt. Luule ja kujutava kunsti väljendusrikkus koos filosoofilise mõtiskluse ning teadustegevusega on samamoodi islam nagu ka müstika, juristide arutelud ?ariaadi rakenduste üle ja Mekka poole palvetamine. Autor on suutnud mahutada võimalikult palju teadmisi vähestele lehekülgedele nõnda, et kirjutatu on ikka veel huviga loetav ning väljendusrikas. Raamat on väga asjatundlikult tõlgitud ja hariv kõige paremas mõttes. Ja veel: kui 1989. aastal puhkes skandaal Salman Rushdie? raamatu üle ja ajatolla Homeini andis välja oma kurikuulsa fatvaa, siis käsitles liberaalne Lääne avalik arvamus seda näitena islami kitsarinnalisusest ja Rushdie?le sai osaks vaba mõtte märtri oreool. Schimmel oli üks väheseid, kes avalikult kinnitas, et Rushdie? raamat tõepoolest solvab paljude moslemite sügavamaid usutundeid. Sildikleepimine ei aita ei moslemeid ega läänlasi.

Soov mõista ja ka lugejat mõistmiseni aidata on ehk kõige sobivam märkima Armstrongi sügavalt isikupärasele teosele ?Islam: lühiajalugu?. Raamatu eestikeelne väljaanne ütleb, et autor on elanud seitse aastat roomakatoliku nunnana ja on mitmete bestsellerite autor. Tema lugu on siiski palju ilmekam. Kloostrist lahkudes oli ta kõigest kahekümne nelja aastane. Elu, mida ta oli elanud, iseloomustas range isolatsioon välismaalimast. Kloostrist lahkunud noor neiu tundis end taasavastatud uues maailmas abituna. Eluraskused ei jätnud teda hiljemgi: ta põdes pikalt, lisandusid karjääriprobleemid. Kõik see suunas endise nunna ateismi. 1982. aastal, kui Armstrong televisioonile dokumentaalsaadet tehes Jeruusalemma külastas, tärkas temas huvi selle vastu, mis ühendab kolme suurt maailmareligiooni juutlust, kristlust ja islamit. Sealtpeale on ta olnud väga hinnatud religioonist kirjutav autor. Ta pole liitunud ühegi usukogukonnaga ja nimetab end ?vabakutseliseks monoteistiks?.

 

Religioon on eetiline alkeemia

Oma raamatuis otsib Armstrong seda, mis on suurtes religioonides meile kõigile üldinimlikult ühine. Dave Weichile antud intervjuus  (http://www.powells.com/authors/armstrong.html) (20. III 2004) sõnab ta: ?Religioon ei ole millegi uskumine. See on eetiline alkeemia. Asi on selles, kuidas käituda nõnda, et muutuda, et saada aimu pühadusest ja sakraalsest? Ja kaastunne on võti.? Armstrongi võtmeks islami juurde on arusaam, et erinevalt Läänest on islam otsinud Jumalat ajaloost. Ta ülevaade islami ajaloost on esitatud sügava sisseelamisega islami eripärasesse elutunnetusse. See sisseelamine on subjektiivne, ent järgib ometi islami enese kaanoneid: prohveti sügavast humaansusest saab mudel kogu islamis toimunu hindamiseks. Samas on probleemid, millega islam on ajaloos silmitsi seisnud, esitatud asjatundlikult. Autor on suurepärase üldistusvõimega ja suunab lugeja nägema, et islam pole mingi isoleeritud fenomen, vaid osa palju laiemast üldinimlikust mõtestatud ja inimväärse elukorralduse otsingute maailmast. Eriti tänuväärsena avaldub see lähenemisviis raamatu lõpuosas, kus autor kirjeldab probleeme, mis islami ette on kerkinud tänapäevases maailmas. Armstrong tõstab lugeja ette islami peegli ? ja see, mis sealt enesega üldiselt rahulolevale läänlasele paistab, ei olegi nii meeldiv.

Lancasteri ülikooli professori Wainesi ?Sissejuhatus islamisse? on kirjutatud viisil, mis on ühine paljudele kõrgkoolidele: see on akadeemiliselt pädev sissejuhatus teatud ainevaldkonda. Cambridge University Pressi poolt on see teos algselt avaldatud kolmiksarjas, kus tutvustatakse religioone (budism, hinduism ja islam; samas ?anris tekste avaldatakse üldiselt ka kristluse ja teiste religioonide kohta). Käsitletavatest raamatutest on see kahtlemata kõige informatiivsem ja julgen öelda, et tegu on eesti keeles seni kõige kaalukama islamialase ülevaateraamatuga. Sidusat raamatut võib lugeda ka jutustusena islami ajaloost, religioonist ning kultuurist. Autor ei kõnele ainult ise, vaid annab sõna ka neile inimestele, kelle pärandist islami lugu koosnebki. Akadeemilistest uurimisprobleemidest, millega asjatundja paratamatult kokku puutub, annab lugejale aimu töö viimane peatükk ?Ekskurss islami lätetele?. Teos sobib hästi õpikuks kõrgkoolis.

Pole halba ilma heata: tänase maailma poliitilised pinged on toonud kaasa uuenenud kultuurihuvi islami vastu ja selle, et me oma emakeeles maailmast pisut avaramalt aru saada võime. Siit edasi tasuks lugejal mõelda juba teemade üksikkäsitlustega tutvumisele. Üht-teist on eesti keeles juba muide olemaski, see on aga juba järgmiste raamatuarvustuste ülesanne.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming