?Su mõte on see, mida elad?

Kaire Nurk

Näituse kõige intriigilisem osa pärineb ealiselt kogenumatelt eksponentidelt. Reet Varblase kuraatoriprojekt ?Homo grandis natu? Tallinna Kunstihoones kuni 15. V.

Katarzyna Kozyra. Naiste saun. Videoinstallatsioon. 1997.

Antiigis valitses ilu ja nooruse kultus. Kaasajal on see samuti. Millise kõlapinna võib saavutada selle foonil näitus, kus peategelane on vana inimene?

Akadeemilises kunstikoolituses on eakas modell olnud hinnatud: väljajoonistunud näojooned on heaks pidepunktiks, et õppida tundma näo anatoomiat. Ja ega kaugemale traditsiooniline stuudium oma inimuuringuis pole pürginudki.

Reet Varblase kureeritud ?Homo grandis natu? pakub mõtestavaid sissevaateid. Näituse sissejuhatuse on saanud enda kanda noorimad eksponendid, Tallinna kunstikooli 11-12aastased õpilased. Vastavalt oma vanusele esitavad lapsed eelkõige vanaduse stereotüüpseid välistunnuseid. Küüru, habeme, kepi, prillide, kortsude, õlaräti kõrval on huvitav tõdeda, et ka lokid inkorporeeritakse vanale inimesele. Vana inimene on vanamoeline? Mõni lustakas pilt on ka, näiteks tulipunast huulevärvi armastav ?Vanaema vanaduse pöörises?. Kunstikooli laste tööd on valminud õpetaja Katrin Tukmani ?Kui vana on vana?? projekti raames.

Kuid milline lähtepunkt ajendas noori ? näituse autorite nimistus on ülekaalus noored ja nooremas keskeas kunstnikud ? suhestuma teemaga, mille puhul puuduvad isiklikud kogemused? Kui need ei ole vahetud kogemused ja loodetavasti ka mitte stereotüübid (nagu laste töödes kohtab), siis millised on need vaatenurgad, mille alt noored kunstnikud vanadust vaatavad? (Isiklikud) eelarvamused, kartused, ootused-lootused, kaastunne, kaasamõtlemine, ignoreeriv kõrvaltpilk, goteskne fiiling? Kõike neid leiab muide ?Homo grandis natu?lt?.

Tallinna ülikooli audiovisuaalkunsti osakonnas tehtud vanainimese- teemalisest neljast filmist (aastaist 1993 ? 2003) on kaks positiivse eluhoiakuga tarmuka ja laulualti meeskangelasega ja 2 väga melanhoolse ja hapra elusidemega vanast naisest. Yang- ja yin-printsiibi ootamatult jõuline ilmnemine. Võimendumine kõrges eas? Kuraatori sõnul pole selline diametraalselt eakat meest ja naist polariseeriv filmide nelik kavatsuslik ? sellised lihtsalt olid arhiivis leiduvad näited. Ju tuleb siiski arvata, et mingi panus ses on antud õppeasutuse katuse all jõudu koguval akadeemilisel soouurimuslikul tööl. Tähelepanuväärne on ka, et naispeaosalisega filmid olid mängufilmilikumad (Jaak Kilmi ?Aguli Ellinor?, 1993; Elen Lotmani ?Tulemine?), meestegelastega Kalev Hilleri ?Vidrik? (2003) suisa dokumentaalne portreejoonis. Kui autor ei otsi kindlale (kitsale) ideekonstruktsioonile vastet, vaid püüab avada konkreetset elavat inimest, siis on tulem ikka mitmekihilisem ja rikkam. Ja sotsiaalteraapilisem! Ja noore autori enda seisukohalt ka ausam. Eesti kunstikriitikas kirutavat Kasseli ?Documenta?de? dokumentaalsust siinkohal ei hakkaks lahkama ega ka mitte kaitsma, aga tihti on noore autori süvenemine reaalsesse objekti (dokumentaalsus seega?) sügavam ja tuumakam, kui mingi väljamõeldud re?ii.

Sama, dokumentaalsuse fenomen töötab ja mõjub ka poolatari, 1999. aastal Veneetsias ?Meeste saunaga? Poolale paviljonivõidu taganud Katarzyna Kozyra videoinstallatsioonis ?Naiste saun? ? tõeline briljant Kunstihoone põlatud tagasaalis. Kogu näitus loob sellele teosele ülimalt sobiva konteksti; ei ütleks, et ta mängib kõik muu eksponeeritu üle või tühistab. Ta lihtsalt valgustab teravamalt ja lähemalt paratamatust. Dokumentaalkaadrite vahele lingitud Ingres?i ja Rembrandti kaadrid toovad ?Homo grandis natu? konteksti ka kunstiajaloo. Rembrandti paljude eakate modellide peale võiks üldse seda näitust vaadates mõelda. Varmalt on ajaloost plinkimas ka Auguste Rodini pronksfiguur ?Kunagi oli ta mütsitegija imeilus naine?. 

Eveli Variku digiseeria ?Olemine? (saaliprogrammis saadetud kuraatoripoolsete märksõnadega ?PÜHENDUMINE?, ?ELUTARKUS?, ?ARMASTUS?) on kahtlemata väga kaunis. Selle vastandus Marge Monko portreedele (kuraatorilt märksõna ?ÜKSILDUS?) ? vahe leid.

Piia Ruberi/Doris Kareva ?Näkku kirjutatud? on tark ja toniseeriv sententside jada, olles sealjuures ka ühtlasi üks võimalik diskreetne variant, kuidas tekst võib end kodusena tunda visuaalkunsti ekspositsioonis.

Eakuse näituse kõige intriigsem osa pärineb aga ikkagi ealiselt kogenumatelt eksponentidelt. Kujutlusele, arvamisele, raamatust loetule, kõrvalt nähtule on neil lisada isiklikud kogemused.

Mare Mikoffi särtsakate daamide viisik, installeerituna Ku suure saali ruumiühtsuses, inspireerib autori endaga vestlema ja pärima mahuka töö subjektiivsemaid ja objektiivsemaid tagamaid. Siinkohal tõstaks esile vaid ühe märksõna: kõnelevad käed. Juba 1996. aasta isiknäitusel Tartu kunstimuuseumis oli skulptuur ?Mare? intrigeerivate kätega. Omal ajal ilmus Sirbis (23. II 1996) ka repro, kõrvu fotoga ?estikuleerivast kunstnikust endast! Käed (ja käedetailid) on ka näiteks Ekke Välit, Jüri Ojaveri ja Alice Kaske painanud. Käed kannavad semantiliselt rikkalikku infot. Ka algsürrealismis leiab tähenduslikke käsi? Käsi ? ja käeliigutus kui inimest karakteriseeriv detail ? väärtustatakse renessansis ? kui algab ideoloogiavaba inimuuring ? inimtegelikkuse praktiline uuring.

Ja ehk on selle suure projektiga Mikoff ka lõplikult murdnud kli?ee, mida tema puhul sageli kohtab, et ?portreid on Mare Mikoff teinud kogu aeg ainult meestest, kes on kuulsad?.

Oleks soovinud kohtuda ka tõeliselt eaka kunstniku teosega tõeliselt eakast inimesest etc vanadusest. Selle ? kõige kogenuma refleksiooni oli kuraator siiski kaasanud, koos Kadi Estlandiga külastanud eesti eakaid kunstnikke ja kunstiteadlasi, kes andsid elava ja eheda pildi eaka kunstisolija vahendaja- ja jagajarõõmust. Ja ?Vanaduse? kui teema ühe arendusena küsin ka, kas kunstiteoorias hakatakse lisaks sotsioloogilisele, feministlikule, ikonograafilisele jne käsitlusele arendama teoreetilisel tasandil ka ealist lähenemist loomingule? 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht