Tallinna ülikool: kuhu ja kuidas?

Jan Kaus

Küsimus on kompleksne, aga vaja vist ikkagi oleks. Tallinna ülikooli (edaspidi TLÜ)¹ teema on üleval olnud juba mõnda aega, erinevate poolte spetsialistid on avalikkuses korduvalt sõna võtnud. Siin olev kujutab endast kõrvaltvaataja katset probleemi erinevaid tahke kokku tuua.

TLÜ probleemistik jaguneb üldjoontes kaheks. Esiteks sisemine küsimus. Olles õppinud nii praeguses TPÜs kui ka EHIs (tõsi, aastatel 1990 ? 1998) ja õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, tundub oluline just võimalike tulevaste õppekavade küsimus. Siin on palju ebaselget, alates kas või kunstiakadeemia ühinemisest: ?Eesti Kunstiakadeemiast (EKA) saab ülikooli assotsieerunud liige. Mida see detailselt tähendab, ei osanud Heidmets veel täpselt öelda.?² Kuidas lahenduvad näiteks EHI ja TPÜ olulised erinevused: ?TPÜ koolitab võimalikult ökonoomselt tööturu nõuetele vastavaid spetsialiste, EHI suhteliselt väheökonoomselt laia profiiliga vabaharitlasi??³ TLÜs säilib TPÜs väga oluline õpetajakoolitus.

TLÜ apologeetide meelest tõstaks uus üksus Eesti haridusmaastiku mitmekesisust, kvaliteeti ja konkurentsivõimet, samas eksisteerib oht, et pealinna ülikoolid kaotavad ühiskatlas oma näo. EHI-le kui interdistsiplinaarset akadeemilist haridust väärtustavale eraülikoolile polnud majanduslikud raskused muidugi võõrad, riiklikku toetust ei saadud aastani 1997. Liiguti surnud ringis, elatudes põhiliselt tudengite õppemaksudest, seega võeti vastu võimalikult palju üliõpilasi, mis vähendas võimalusi igale üliõpilasele isiklikult läheneda ? mis omakorda oli EHI asutajate üks põhilisi missioone.  Kas koos administratiivsete probleemide kadumisega haihtub lõplikult ka EHI eskapistlik vaimsus?

Loomulikult ei huvita vahest see kõik laiemat avalikkust. Kuid tegelikult kätkevad TLÜ võimalikud lahendused ääretult olulisi küsimusi. Kas ja kuidas realiseerub näiteks keelehoolduskeskus, mis keeleteadlase Peep Nemvaltsi sõnul ?õpetaks koostöös eesti keele õppetooliga ladusat ja täpset emakeelt kõigi teaduskondade kõikidel erialadel??4

 

2.

Küsimus TLÜ välisest mõjust on muidugi mõista laiem. See on kontsentriline probleem. Esiteks muidugi ülikool ja Tallinn. Kahtlemata võiks ülikool realiseerumise korral mõjutada linna semiosfääri ? nii nagu seda teeb Tartu ülikool. Mõned aastad tagasi arvas tollane abilinnapea Rein Lang, et Patarei vangla kinnistu sobiks TLÜ võimalikuks asupaigaks. See oli ja on väga hea idee. Juhul kui luua Tallinnasse ühtne ülikool, võiks uus üksus omada kindlat käegakombatavat väljundit: tähendusrikkas kontekstis asuvat hoonet või hoonetekompleksi. ?Tallinna-suuruses linnas on paratamatu, et ülikool koonduks ühtseks kampuseks, mitte ei vajuks laiali nagu Tartus. Tallinnas õpib praegu rohkem üliõpilasi kui Tartus ja samas ei ole seda linnapildis ega õhustikus eriti tunda.? 5 Avatus, linnapildi mitmekesistamine, ?linn linnas? printsiip võiks tõesti olla võimaliku TLÜ üks ühiskondlikke väljundeid, seda ka just tudengkonda aktiviseeriva ja ühendava tegevusena.

Küsimuse teine ring avaneb teljel TLÜ-Eesti või täpsemalt TLÜ-TÜ, Tallinn vs. Tartu, kuigi TLÜ kavatseb tegutseda ka Haapsalus, Viljandis ja Rakveres. Sellest on juba palju räägitud ja jõujooned on siin selged. Skeptilisust projekti suhtes on väljendanud just Tartu ülikooli raskekahurvägi: rektor Jaak Aaviksoo ja prof. Jaak Kangilaski.6 Mõlemad argumenteerivad: Eestil pole kahe suure ülikooli käigushoidmiseks ei rahalisi ega inimressursse. Vastaspool aga kõneleb vaimuelu elavdamise poolt: ?Jäigad, 20. sajandi alguse mõtlemist kandvad ja Eesti ühiskonna vajadusi mittearvestavad struktuurid monopoliseerivad vaimuelu ametlikud tegevused ning püüavad keeldudega arengut lämmatada.? 7

Kolmas ring tõstatab küsimuse uue ülikooli võimalikust asukohast globaalsel hariduskaardil. Rein Raud mainib EHI uuringut, mis selgitas üle 6500 eelretsenseeritavat teadusajakirja indekseeriva EBSCO andmebaasi abil Eesti ülikoolide professorite panust rahvusvahelisse humanitaariasse. EHI protsent oli 55.8 Siit aga võibki jõuda tagasi võimaliku TLÜ sisestruktuuri küsimusteni: millisel tasemel saab olema selle koosseis ? karta on, et ühisõppeasutuses väheneb osa õppejõudude koormus ja osa jääb sootuks tööta. Tiitel ei pruugi alati tähendada loovust.

 

3.

Probleem on tegelikult laiem. Ühiskond vaevleb ilmses vaimses kriisis. Nimetaksin seda võimetuseks kompromisse luua. Pluralism pole kaasa toonud dialoogide õitsengut, vaid kohati lausa hüsteeriliste monoloogide tulevärgi; diskussioone, mille osapoolte seas võitjaid ei leidu. Sellises olukorras oleks eriti oluline, et Tallinna ülikooli pooldajad ja vastased ületaksid oma kartused ja otsiks kompromisse.

Isiklikumalt: põlise tallinlasena olen ettevaatlikult positiivne, sest linna palet vormiv humanitaar- ja sotsiaalteaduslik ülikool kõlab hästi. Hoolimata sellest, et EHI on lahkunud  miljöörikkast Salme keskusest ja uus aadress on Narva mnt 29.

 

1 Muuseas, projekti üks kunagine nimevariant oli ka Tallinna Linnaülikool. TLÜ kohta vt lähemalt www.unit.ee

2 BNSi uudis 11. III 2004.

3 ?Tallinna ülikool tulekul? ? TPÜ ajaleht, nr 14 2002.

4 Samas.

5 Erko Valk, Mihkel Kaevats, Tallinn tuleb avada merele ja vaimule. ? EPL 16. III 2004.

6 Vt Jaak Aaviksoo, Kas Eesti vajab Ülikooli? ? EPL 13. IX 2004 ja Jaak Kangilaski, Kas Eesti kannab kahte ülikooli? ? Sirp 10. IX 2004.

7 Leif Kalev, Eesti väärib täiemõõdulist ülikooliruumi. ? Postimees 1. IX 2004.

8 Rein Raud, Humanitaarteaduse hiilgus ja viletsus. ? EPL 12. IV 2004.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming