Tehisintellekt ja düstoopia

JOONATAN SAMUEL

Viimase kümne aasta jooksul on tehisintellekt muutunud sõnast, mida ei olnud võimalik tõsiselt võtta kuumimaks žargooniks nii tehnoloogia ettevõtete keskis kui peavoolu meedias. Tehisintellektiga seotud ootusi on viimase paarikümne aasta jooksul mitmel korral üles puhutud. 1990. aastatel peeti malet unikaalseks inimeste pärusmaaks, pähkliks, mis tehisintellekti võimekuse proovile paneb. Kuid pärast Garry Kasparovi hävitavat tehisintellektilt lüüasaamist 1997. aastal peetakse male mängimist iseenesestmõistetavaks arvutite oskuseks. See aga ei muutnud malet mängiva algoritmi tegemist lihtsamaks, ega ka majanduslikult kasulikumaks kui varem. Male mängimine ei ole ka see inimmõistust defineeriv omadus mille lahendamisega meil inimtasemel intellekt loodud oleks.

Tänapäeval on tehisintellekti olulisemateks omaduseks võime õppida kogemusest ja võimekus mõnel määral imiteerida inimeste kõhutunnet ja loomingulisust. Kui miski, mida arvutid teha suudavad, tundub nagu maagia, põhineb see tõenäoliselt just tehis­intellektil. Tänaseks on tehisintellekt muutunud laialdaselt kasutatavaks. Isejuhtivate autode linnapilti ilmumine on märk sellest, et enam ei ole algoritmid piiratud ainult digimaailma või kontrollitud labori tingimustega, vaid ka päris maailma kompleksus on neile nüüd hoomatav. Oluline on mõista, et üldsus peab tehisintellektiks seda, mida arvutid veel teha ei suuda. Seetõttu on tehisintellekt kui mõiste ajas muutuv ja enamasti ebakõlas reaalsusega. Viimasel näib avalikkus seostavat sõna tehisintellekt Terminaatori stiilis punaste silmadega robotitega, kes juba homme inimkonna põlvili suruvad. Vaatamata sellele, et me oleme teinud suuri hüppeid arvutite võimes õppida ja progress on kiirem kui eales varem, ei tähenda võimekus ehitada isejuhtivaid sõidukeid, et oleme kohe ka silmitsi ulmefilmidest tuntud tapvate robotite ohuga.

Tehisintellektil puudub alalhoiuinstinkt, mistõttu need tehnoloogiad löövad siiski loomulikult laineid ka sõjatandril. Elu Instituut (Future of Life Institute) kogus hiljuti 3700 robootika ja tehis­intellekti alal tegeleva teadlase allkirja ning kokku peaaegu 25 000 allkirja, üritades keelustada surmavaid autonoomseid relvi – ründerelvi, mille kasutust ei reguleeri piisav inimotsustuse protsess. Näiteks toob instituut peosuurused näotuvastuse võimekusega droonid, mis kannavad väikest lõhkeseadeldist. Erinevalt aatompommist ei ole nende tootmine raketi- ja tuumateadus. Tegemist on odava, märkamatu ja jäljetu taparelvaga, mille puhul peab teadma vaid nägu või mõnda muud kirjeldavat omadust, näiteks rassi ja neid masstootmises paarkümmend eurot maksvaid droone võib saata miljonite kaupa oma sihtmärke otsima. Potensiaalselt võiksid autonoomsed relvad olla parim asi, mis sõjatehnika ajaloos juhtunud. Võimalus vähendada hukkunuid tundub eesmärk, mille poole püüelda, aga selle eest makstav hind on konflikti algatamise lävendi madalamaks muutmine ja uue massi­hävitusrelva maailma toomine. Tundub ebatõenäoline, et suurriigid aktiivselt selle tehnoloogia väljatöötamisega ei tegele.

See raskesti kapi taha pühitav tegevus viib paratamatult ajapikku pahameele kasvuni ja seetõttu on totalitaarse diktatuuri hoidmine olnud keeruline ilma jõuta. Selles valemis on nüüd toimumas nihe, sest hästi toimivale tehno­loogiale, mille abil veebipoed soovitavad sulle esemeid mida võiksid osta, on Hiina ehitanud nn hea kodaniku skoori ehk seesamkrediidi. Seesamkrediit pannakse kokku interneti ostude, sotsiaalmeedia postituste, sõprade punktide jt andmete järgi mida valitsusel on võimalik inimese kohta koguda. See skoor ei ole lihtsalt number paberil, vaid sellele vastavad päriselulised preemiad nagu kiirem internet, paremad töö­kohad, prioriteet paberimajanduse ajamisel, ja kergem laenuprotsess.

Peale ilmselge massiluure ja kihistumise on seesamkrediidi võtme­sõnadeks veel ideoloogia juurutamine ja radikaliseerumise hajustõrje. Kuna kodanikele on kasulik omada kõrget skoori ja skoor sõltub sõprade skoorist, tekib ajend sõbra valitsuse vastase jutu peale temaga sidemed katkestada või ta ümber veenda – see suurendab isikliku skoori ja seeläbi sotsiaalmajanduslikku staatust. Olukord laheneb ilma pahameelt tekitamata ja idee lõpetab oma lennu või veedab oma viimased päevad leidmata mõttekaaslasi muutes seeläbi lihtsamaks vabalt valitud riikliku narratiivi loomise.

Allikad:

Open Letter on Autonomous Weapons

Unambitious process on killer robots to continue

https://blogs.wsj.com/chinarealtime/2016/12/21/chinas-social-credit-system-turning-big-data-into-mass-surveillance/

http://theconversation.com/twenty-years-on-from-deep-blue-vs-kasparov-how-a-chess-match-started-the-big-data-revolution-76882

https://medium.com/@Tulevik/neurov%C3%B5rgud-c9b57b3f8673/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming