Teise maailmasõja vastakas pärand

Marek Tamm

 

Eric Soovere fotod raamatust “Käru ja kaameraga. Pilte ja päevikulehti põgenemisteelt 1944 – 1949”. August 1944, põgenikud Tartu jaama perroonil (ülal), Saksa lennu­väkke mobiliseeritud teismelised (all vasakul), Hjalmar Mäe karikatuuriga kaunistatud vagun (all paremal). Täpsemat infot konverentsi kohta vt lk 19.

 

Homme toimub Eesti rahvusraamatukogus rahvusvaheline konverents “Ajalugu ja mälu. Teise maailmasõja pärandid”.

 

Argiarusaamas on ajalugu ja mälu kaks vastandlikku nähtust: kui esimene seostub üldkehtiva ja objektiivsega, siis teine on midagi meelevaldset ja subjektiivset. Selline arusaam ei ole kummatigi valitsenud alati, tegelikult ulatuvad selle juured kõigest XIX sajandisse, mil ajalugu hakkas ennast autonoomse distsipliinina kehtestama. Tänapäeval oleme jõudmas aga uuesti vana tõdemuseni, et ajaloo ja mälu vastandamine pole õigustatud, pigem on ajalugu üks paljudest mineviku mäletamise viisidest, n-ö ühiskondlik mälu, nagu seda on nimetanud inglise ajaloolane Peter Burke.

Ajalugu on ennekõike ajaloolaste minevikuversioon, mida eristab teistest võimalikest metoodilisus, teadlikkus ja professionaalsus. Samas ringleb igas kultuuris mitmeid alternatiivseid minevikupilte, mis on tihtipeale seotud inimeste kogemuste või kuulduga. Kõige selgemalt põrkuvadki isiklikud mälestused ja ametlikud tõlgendused lähiajaloo valdkonnas. Kuigi lähimineviku vari pole päriselt lahkunud kogu Euroopa ja kaugemategi maade pealt, siis Eestis torkavad viimaste aastate ajaloomälu konfliktid eriti teravalt silma. Julgen oletada, et üks põhjusi on vähene reflekteerimine meie minevikupärandi üle, selle mitmeülbalisuse puudulik teadvustamine ja ebapiisav võrdlemine teiste maade kogemustega.

Konverents “Ajalugu ja mälu. Teise maailmasõja pärandid”. ongi sündinud soovist pakkuda mõningaid intellektuaalseid instrumente selleks, et saaksime selgeks mõelda oma lähiminevikus toimunu ja selle eripära, et meie sotsiaalne mälutöö oleks senisest tõhusam ja viljakam.

Konkreetsemalt arutletakse konverentsil, mille korraldavad Tallinna ülikooli humanitaarinstituut ja Prantsuse kultuurikeskus, ajaloo ja mälu üldise vahekorra üle, võrreldakse Teise maailmasõja lahknevat tõlgendamist Eestis ja Prantsusmaal ning analüüsitakse Teise maailmasõja mitmetist pärandit tänapäeva Eestis. Konverentsil astuvad üles kolme maa eriteadlased, kes peavad kokku üheksa ettekannet. Teiste seas esineb mitu mainekat ajaloolast Prantsusmaalt nagu François Dosse, Patrick Garcia jt, samuti tuntud Eesti humanitaarteadlased Tiina Kirss, Eero Medijainen, Peeter Torop jt. Konverentsi töökeeled on eesti ja prantsuse keel, tagatud on sünkroontõlge.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht