Tsiteeringuid peame ikkagi ise loendama

Mati Rahu, Talis Bachmann

1992. aasta aprillis-mais puhkes Postimehes sõnasõna selle  üle, kui suure või väikese panuse annab Tartu ülikool maailma teadusesse. Siis jõudsid trükimusta sõnad tsiteerimisindeks ja tsiteerimise arvukus, millega autorid osutasid mingi ajakirja artiklitele tehtud viidete arvule. Aja möödudes sai Eesti teadlaskond juba ise proovida, kui hõlbus ja kasulik on töötada nüüd Thomson Reutersile kuuluvate Institute for Scientific Information’i poolt loodud andmebaasidega Citation Index, et näiteks näha ilmunud artikli bibliokirje juures sellele artiklile tehtud viidete arvu või uudistada, kelle artiklites need viited on esinenud; või üha hoogu  võtva „teadlaste iludusvõistluse” raames nentida, mitu korda on mingil kalendriaastal viidatud ühe või teise autori teadusartiklitele. Niipea kui Citation Index „maale toodi”, ristiti ta toortõlkena tsiteerimisindeksiks – s.o sõnaga, mida kasutakse siiani.     

Tänaseks oleme jõudnud veelgi kaugemale: abiturientidest kuni akadeemikuteni räägime ja kirjutame visalt tsiteeringutest, tsiteeringute arvust, tsiteeritavusest. Tsiteeringute arv määrab tihti teaduri karjääri, teadus- ja arendusasutuse rahastamise, riigi koha rahvusvahelises võrdluses. Tsiteering on omandanud püsiva koha sihtasutuse Archimedes ning haridus- ja teadusministeeriumi dokumentides. Seega käibib  ja levib termin tsiteering viite tähenduses ning on täiesti minetanud oma algse mõistesisu, mis peab silmas tsitaati või ühekordset tsiteerimist (ÕS 2006). Tõsi, ingliskeelsetes seletavates sõnaraamatutes võib citation tähendada nii jutumärkide vahele paigutatavat sõnasõnalist väljavõtet tekstist (quotation) kui ka refereerimist viidete abil (reference). Väheste erandite hulka kuulub autoriõiguse seadus, kus on eristatud refereerimine ja tsiteerimine. Ühest ja samast asjast rääkides kasutab Tartu ülikooli raamatukogu oma veebilehel terminit viitamisandmebaasid ja Tallinna  tehnikaülikooli raamatukogu viiteandmebaasid, kuid Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu tsiteerimisinfo andmebaasid.     

Tsiteerimist – sõnasõnalise väljavõtte esitamist kellegi kirjutisest või kõnest – kohtab teadusartiklites, -monograafiates ja -kogumikes haruharva. Siinse loo kirjutajad, kes on kokku mõnesaja teadus- ja aimekirjutise autorid, ei suudagi paugupealt meenutada, kas neid rahvusvahelistes teadustekstides on üldse kunagi tsiteeritud. Küll on aga nende kirjutatut teised autorid refereerinud ja teinud nõuetekohase viite algallikale. Selliste viidete arvu (number of citations) – mitte tsiteeringute arvu üle peetaksegi arvestust viiteandmebaasides. Tsitaatide esitamise sagedust Thomson Reutersi  andmebaasid ei kajasta; see on iga autori eralõbu, kui ta oma uurimustele tehtud viidete leidmisel ise rehkendab, kas oli tegu refereerimise või tsiteerimisega.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming