Üks roll

OTT KARULIN

Vaata, Tallinna vanalinnas on tankid!“ pole ilmselt hüüatus, mida veel kümme aastat tagasi keegi meist rõõmusõnumina hõisanuks. Sel aastal veeres aga Eesti vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil Harju tänava munakivisillutiselt rahva ette Vabaduse väljakule ja kodustele teleekraanidele ka 60tonnine USA Abramsi tank. Mõne kuu pärast tuleb Eestisse pataljoni jagu NATO sõdureid. Liitlasväed on tulnud, et jääda.

Teisiti vist tõesti enam ei saa – ja just see teadmine siiski hirmutab, vaatamata kõrgete sõjaväelaste ja poliitikute kinnitustele, et meie riik pole kunagi kaitstum olnud. „NATO on oma olemuselt … kaitsva iseloomuga liit. [I]ga liikmesriigi kohus on, vastavalt aluslepingu kolmandale artiklile, arendada oma riigi võimet astuda vastu relvastatud rünnakule. Seda Eesti on ka senini ausalt teinud, kuid nüüd oleme esimest korda NATOsse kuulumise jooksul olukorras, kus ainuüksi meie endi pingutustest ei näi piisavat. Seega on liitlaste kohaloleku suurendamise otsus rohkem kui vaid pataljonisuuruste lahingugruppide paigutamine idapiiri liikmesriikidesse, see on nende riikide sõjalise kaitse tugevdamine,“ on kirjutanud 1. jalaväebrigaadi ülem Veiko-Vello Palm eelmise aasta lõpus Postimehes (30. XII 2016). Siis oli ta veel kolonelleitnant – kaks päeva enne vabariigi aastapäeva ülendati aga koloneliks. Palju õnne!

Teadagi mõjutab liitlasvägede tulek iga päev kõige enam kohta, millest saab nende ajutine kodu, ehk Tapa linna. Selles raudteesõlmpunktis, kus saavad kokku Tallinna-Tapa, Tapa-Narva ja Tapa-Tartu raudtee, elas eelmise aasta 1. jaanuari seisuga 5478 elanikku. Lähikuudel kasvab aga ainuüksi Tapa sõjaväelinnaku elanike arv peaaegu kaks korda ehk 3000 inimeseni, nii et linna ootavad ees lausa pöörased muutused. „Kindlasti mõjutab taoline Tapa sõjaväelinnaku kasv ka ümberkaudseid elanikke. Usun, et kindlasti positiivselt. Liitlassõdurid hakkavad kindlasti külastama ümberkaudseid poode ja tarbima pakutavaid teenuseid,“ arvab kolonel Palm eelviidatud loos.

Oh, kui kerge oleks siinkohal tõmmata paralleele Anton Tšehhovi „Kolme õega“, kus väike ja unine provintsilinn hingitsebki vaid tänu seal teenivatele sõjaväelastele. Ja kui nemad lahkuvad …

Aga ei sobi, sest Tapal pole ühtki mujale ihkavat ega igavlevalt õhkavat õekest. Vähemalt selline mulje jääb meedia vahendusel, kus enamjaolt võtab sõna kolonel Palm. Muide, linnapead Tapal polegi ja nii juba varsti tosin aastaringi, sest 2005. aastal ühines omavalitsuslik Tapa linn koos Lehtse ja Saksi vallaga Tapa vallaks, muutudes seejuures vallasiseseks linnaks. See tähendab ka, et kohalikke asju ohjab vallavanem Alari Kirt – ja seda juba 2009. aastast. Kirt tundub olevat üks vägagi pragmaatiline ja ettevaatlikult optimistlik mees. Nii ütleb ta saabuvate külaliste kohta rahulikult: „See on nagu ühe väga suure ettevõtte tulek,“ lisades mõõdetult ootusrikkalt: „Täna on meil töötuid 4–5%. Vabu töökohti on teeninduses ja kaubanduses. Kauplusi ja söögikohti tuleb sõjaväelaste tuules juurde. Võib-olla on uute tulijate seas samuti ettevõtlikke inimesi“ (Eesti Päevaleht 22. XI 2016).

Teisiti vist tõesti enam ei saa, nagu viitab ka kolonel Palm: „Meie soov on koguaeg olnud, et liitlased tarbiksid teenuseid kohapeal. Et nad ei tuleks tinglikult öeldes nagu Afganistani-taolisse piirkonda, kus isegi vesi tuuakse tuhandete kilomeetrite kauguselt. Tahame, et nad ostaksid nii vee, toidu, kütte, kui ka keerulisemad teenused kohapealt“ (Kuulutaja 20. I 2017). Kui Tapa nime päritolust lähtuda (ja ülemused vähegi lubaksid?), oleks paslikum siiski õllejahile minna, sest ühe versioonina tulevat linna nimetus sõnast tapp (omastavas käändes tapu), mis tähendab Eesti etümoloogilise sõnaraamatu järgi humalat (jah, just seda kanepiliste sugukonda kuuluvat taime, mille õisikuid kasutatakse maitselisandina õlles), täpsemini humala­aeda (või ka lihtsalt haritavat maalappi). Vot sulle Tapa Kommunisti – puhas linnalegend!

Mis aga ka päriselt tõele vastab, on see, et kinnisvarahinnad on viimastel aastatel Tapal tõusnud, kuigi summad on Tallinnaga võrreldes naeruväärsed ja korteri saab endiselt kuue tuhande euroga kätte. (Eesti Päevaleht 22. XI 2016) Maakler-Lopahhinitel ei tasu siiski Tapa poole tormama hakata, sest mingit mahavõtmist ootavat kirsiaeda seal pole ning riik on investeerimas sõjaväelinnaku taristu väljaehitamisse ligi 40 miljonit eurot.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming