Üks roll

LEA LARIN

Kas Danieli mäletate? Seda kõhna tundelist poissi 1984. aasta filmist „Karatekutt“ („The Karate Kid“), kes unistab kaunist Alist ja idamaiste võitluskunstide asjatundjast majahoidja Miyagi õppetundide abiga võidab oma kiusajat, jõhkard Johnnyt.

Neil, kes ootavad, et jutt jätkub nüüd sedasi, et esile vupsab valimiste üldvõitja Mihhail Kõlvarti nimi, tuleb kahjuks pettumus alla neelata ja vapralt edasi lugeda. Jah, Mihhail Kõlvart sai enim hääli ning on pakkunud palju kõneainet küll oma päritolu, küll nooruspõlves toimunu, küll selle tõttu, et teda on mainitud kaitsepolitsei aastaraamatus. Keskerakonna kolme õe skandaalis mängitud vahendaja-lepitaja rolli tõttu, hiljutise Põhja-Koreas käigu tõttu.

Lihtne oleks teda Danieliga võrrelda, võistluskunstide osas lausa kargab seos silma (Kõlvartil on taekwondo’s must vöö, lisaks harrastab ta poksi ja kikkpoksi), samuti võiks öelda, et nii Daniel kui Mihhail on nõrgema positsioonil, kui vaadata kas või mõnda pealkirja, millega Kõlvartit pärast valimisi kostitati: „Mihhail Kõlvart on esimene mitte-eestlane, kes võtnud Eestis isikliku valimisvõidu“, „Ei olegi venelane?“ jne, justkui toimuks valimistel tõupuhtusealane mõõduvõtmine.

Kui naasta filmimaailma, siis publikumenu nautinud „Karatekutt“ on saanud aastate jooksul mitu järge. Muutuvad ajad ja arusaamad ning kolmandas järjes „Järgmine karatekutt“ („The Next Karate Kid“, 1994) on peategelaseks juba tütarlaps, nimelt Miyagi sõjakaaslase lese lapselaps Julie, kes hakkab Miyagi käe all võitluskunste omandama. Nii nagu Julie pidi vastu astuma kurjusele (ja ahistamisele!) nii seisavad ka poliitikalavale astuvad naised kõrgendatud tähelepanu all, neid koheldakse meeskolleegidest erinevalt.

Niisiis Yana Toom, Kaja Kallas, Kadri Simson, Keit Pentus-Rosimannus, Marju Lauristin, Yoko Alender, Helle-Moonika Helme, Katri Raik, Maria Jufereva, Helve Särgava ja kõik ülejäänud valimistel osalenud naised.

Nimetatud kümme on valimistel enim hääli saanud naiskandidaadid. Eks nii näekski võitjate nimekiri välja, kui tegu oleks naiste maailmaga. Tegelikkuses tegi parima naisena Yana Toom 4820 häälega üldarvestuses neljanda tulemuse ning päris tipp­kümnesse mahtus veel vaid üks naine – peale Yana Toomi ka Kaja Kallas, kelle osaks üheksas koht 3551 häälega.

Kõik need kümme naist said üle tuhande hääle, mis on väga hea tulemus võrreldes ükskõik milliste tulemustega. Näiteks valimistel osalenud kolmeteistkümnest ministrist said üle tuhande hääle vaid neli ministrit. Kahekümne parima kandidaadi üldisesse edetabelisse mahub lisaks eelpool nimetatutele veel Kadri Simson, kes võitis valimised Pärnu linnas 2417 häälega.

Kokku on kolmekümne enim hääli saanud naise häältesaak ligi 37 000 häält. Seda tulemust võib vabalt võrrelda erakondadele antud häältega. Võrdluseks: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond sai 39 000 häält ning Isamaa ja Res Publica Liit 46 000 häält.

Vaid naistest moodustatud erakond olnuks veel edukam, sest valituks osutunud naiste osakaal tõusis kõrgemale kui kohalikel valimistel eales varem ehk 31,5 protsendini. See on väga hea näitaja ja kui nii võtta, siis sama palju hääli ei saanud isegi Keskerakond, kes teenis 27,3% häältest. Ometi on valimiste tulemus võrreldes naiste osakaaluga rahvastikus (53%) ikkagi nutune.

Kahjuks oli sel korral naisi kandidaatide hulgas vähem kui varasematel kohalikel valimistel: naiskandidaatide osakaal oli vabariigi valimiskomisjoni andmetel 38,65%.* Küll vaid tsipa vähem, kuid ikkagi viimase viieteist aasta madalaim tulemus.

Sellest on kahju, sest ega valituks saanud naiste osakaal ega ka naistele antud häälte arv ei saa kasvada, kui aina rohkem naisi ei kandideeri. Teisalt, kuigi naisi kandideeris tsipa vähem, siis hääli saadi veidi rohkem. Kui võrrelda kaht arvu – kandideerinud naisi (38,65%) ja valituks osutunuid (31,5%) –, siis tasub naistel hoolimata kandideerida, sest võimalus valituks osutuda on suur ja aina kasvab. Hoolimata sellest, et kehtivad topeltstandardid ja kasvõi valimiste nö kaotajate nimekirjades tuuakse esile eelkõige naisi, kuigi näiteid meestest oleks võtta mitu korda enam.

* 2013. aastal oli naisi kandidaatide hulgas 40%, 2009. aastal 38,7% ja 2005. aastal 39,3%.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming