Üks roll

OTT KARULIN

Teatrilemb on arvatavasti kuulnud Anton Tšehhovile omistatavat mõtet, et kui esimeses vaatuses on laval püss, siis viimases vaatuses see ka pauku teeb. Vanarahvas teadis aga juba ammu enne seda, kui õekeste Moskva-ihalus argireaalsusse uppus ja kirsiaias saed käiku lasti, et üldjuhul tuleb pauk luuavarrest.

Seda, et keegi ka Eestis hakkab ihalema Trumpi-sugust n-ö otsekohese ütlemise ja karmi käega poliitikut, võis juba ammu ennustada, aga vähemalt mulle tuli lausuja üllatusena. „Kes oleks Eesti Donald Trump ja ütleks, et Eesti enne Lätit?“ põrutas sel nädalal alkoholitootjate ja maaletoojate liidu juht Triin Kutberg (Ärileht 12. III). Eks oli ju ka kirsiaia ära ostnud Lopahhin ärimees, seega mis siin ikka imestada.

Lopahhini kombel on ka alkoholitootjate kavatsused justkui õilsad, kui nenditakse, et aktsiisitõus on vähendanud ka nende turunduseelarvet, ning kahjatsetakse, nagu seda on teinud Tridensi juhatuse liige Janno Hert: „Kultuuri­sündmuste toetamiseks mõeldud eelarvet kärpisime juba eelmisel aastal ja kindlasti peame seda tegema ka tänavu“ (samas). Eks viimati tsiteeritus ole oma tõetera sees, aga kas see on just alkoholiaktsiisi tõstmise olulisim mõju …

„Arstkond ei kahtle tõenduspõhistes uuringutes ja rahvusvahelises praktikas, mis kinnitavad, et alkoholi joomist mõjutavad kõige enam hind, füüsiline kättesaadavus ja reklaam. Kõige hinnatundlikumad alkoholitarbijad on meie lapsed ja noored, seega on aktsiisitõus põhimõtteliselt õige tee, kuna muudab alkoholi just nende jaoks vähem kättesaadavaks,“ kirjutab oma avalduses arstide liit, ühinedes sellega teiste terviseorganisatsioonide ja meditsiiniteadlastega, kes tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile toetust avaldasid (Delfi 3. III).

Alkoholitootjate retoorika ja ajakirjanike juhitud avalik arvamus aktsiisiküsimuses kõlab kuidagi väga hästi kokku sellega, mis on toimumas USAs pärast 14. veebruaril Marjory Stoneman Douglase keskkoolis (Florida osariik, Parkland) toimunud koolitulistamist, kus kaotas elu seitseteist inimest. Vägivallaakti järel tõusis taas päevakorrale küsimus, kas peaks piirama relva­ostuvõimalust. Olgu meelde tuletatud, et USA põhiseaduse 1791. aastal vastu võetud teine lisa annab igaühele õiguse omada ja kanda relvi ning selle õiguse eest on kõige enam seisnud riiklik relva­assotsiatsioon (NRA), kes aktiveerus ka nüüd. Nimelt andsid nad kohtusse Florida osariigi, sest kuberner Rick Scott allkirjastas relvaostja vanuse alampiiri 21 eluaastani tõstmise seaduse, mis NRA hinnangul „karistab seadusekuulekaid relvaomanikke ühe meeltesegaduses isiku kriminaalse tegevuse pärast“ (CNN 10. III).

Meie alkoholitootjate võrdlemine NRAga võib mõjuda liialdusena, aga huvitaval kombel on nii siin- kui ka sealpool lompi oma seisukohtade läbisurumiseks kasutusel üsna samad võtted. Nii nimetati USA ühismeedias üsna kohe pärast Parklandi koolitulistamist neid keskkooliõpilasi, kes rünnaku üle elasid ning sõnakalt meedias relvaseaduse muutmist nõudsid, kriisinäitlejateks. Crisis actor on vandenõuteoreetikute poolt sageli kasutatud mõiste, millega väidetakse, et kriisiolukordades sõna võtvad ohvrid on kellegi kinni makstud väljaõpetatud näitlejad. Üks süüdistatuist, 17aastane David Hogg, pidigi end kaitsma: „Ma pole kriisinäitleja … See, et mõned Stoneman Douglase keskkooli õpilased näitavad üles suuremat küpsust ja poliitilist aktiivsust kui meie valitud esindajad, näitab, kui jälestusväärne ja katki on Ameerika poliitiline süsteem“ (Washington Post 21. II).

Kaitsma pidid end ka Ossinovski toetusele allakirjutanud ja seda kurjakuulutava pealkirjaga artiklis „Kas juhuslik ajastus või pani minister Ossinovski inimesi enda kaitseks välja astuma?“, kus toimetus spekuleerib, et avalduste taga on minister ja tema PR-inimesed, kuigi loos tsiteeritud asjaosalised seda eitavad (Delfi 3. III).

Eesmärk pidavat jah abinõu pühitsema, aga jälgides Eestis viimastel kuudel läbi viidud kampaaniat meedias (või meediakampaaniat, kuidas arvate) tekib aina enam tunne, et päris paljude eestlaste arvates on ka odav alkohol põhiseaduslik õigus. Ma kardan küll, et kui mõni partei vastava põhiseaduse muudatuse algatab, siis läheb see ka rahvahääletusel läbi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht