Üks roll

OTT KARULIN

Thomas Edison avab esimese elektri­lampide tehase (1880), Nõukogude Liit esitleb esimest viisaastaku plaani (1928), lõpeb Nürnbergi protsessi otsuse ettelugemine (1946), Jaapanis alustavad tööd esimesed shinkansen’id ehk kiirrongid (1964), tehakse esimene kompuutertomograafiga aju-uuring (1971), toimub Kataloonia iseseisvusreferendum (2017). Mis ühendab eelnimetatud sündmusi? Vihjeks niipalju, et samal kuupäeval tähistatakse 1990. aastast rahvusvahelist eakate päeva, 1977. aastast ülemaailmset taimetoitlaste päeva ning 1975. aastast rahvusvahelist muusikapäeva. See kuupäev on 1. oktoober.

Sel nädalal oli aga riigikogus esimesel lugemisel kõikide parlamendifraktsioonide esitatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu, millega tahetakse muuta 1. oktoober Eestis riiklikuks tähtpäevaks – omavalitsuspäevaks. Neil, kes loodavad sel puhul üht puhkepäeva juurde saada, tuleb siiski pettuda, sest erinevalt rahvuspühast (24. II) ja kümnest riigipühast (nt iseseisvuse taastamise päev ning jaanid-jõulud) pole riiklike tähtpäevade puhul (neid on praegu kolmteist) vaba päeva ette nähtud.

Tähtpäevad on siiski toredad ka puhkepäevata ja seda ka valimisteks valmistuvatele poliitikutele. Võib vaid nõustuda riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuuga: „Omavalitsused on jätnud oma jälje Eesti riigi loomisele, taastamisele ja arendamisele. Haldusreformi järgselt kasvas omavalitsuste vastutus veelgi, seetõttu on omavalitsuspäeva muutmine riiklikuks tähtpäevaks hea võimalus, kuidas sellele inimeste tähelepanu pöörata“ (Delfi 10. IV). Nii ongi plaanis, et omavalitsuspäev toimub igal aastal erinevas vallas või linnas ning „tegemist oleks varem kokku lepitud teema käsitlemisega, kusjuures ettevalmistustöösse oleks kaasatud ka asjakohaste riigi institutsioonide ja teiste huvitatud osapoolte esindajad,“ nagu seisab eelnõu seletuskirjas. Juba on laual ka ettepanekud esimeste tähtpäevade tähistamiseks, näiteks Narva kui ida ja lääne vahelise silla olemuse ja võimaluste avamine, haridusvaldkonna arengusuundadele keskendatud päev Tartus, omavalitsuse ja turismi seoste lahkamine Pärnus või omavalitsuste koostöö käsitlemine Harkus. Kaks omavalitsuspäeva on juba ka enne seadusemuudatust peetud.

Huvitav, kuidas hindab uue riikliku tähtpäeva algatust riigireformi radar, mille märtsikuine üldhinnang ei jäta palju tõlgendusruumi: „Riigireform on taandunud rutiinseks avaliku halduse putitamiseks“ ning seetõttu jäeti hinne valitsusele panemata. „Valitsus deklareerib avatud valitsemist, mis peaks tähendama kaasamist, tõenditele rajatud ja läbipaistvat otsustamist, selgust alternatiivides ja tehtud valikutes. Tegelikult ei ole paljusid poliitprojekte piisavalt analüüsitud … Madal poliitika­kujundamise kvaliteet ja kesine kommunikatsioon on suur murekoht,“ on kirjas riigireformi radari hinnangus.

Arvestades, et samal riigikogu istungil, kus suure hurraaga võeti arutlusele uue tähtpäeva loomine, pidi peaminister vastama arupärimisele puidu­rafineerimistehase eriplaneeringu algatamise kohta, millega minnakse edasi, vaatamata Tartu vastu­seisule, ja et omavalitsustele on viimastel aastatel küll vastutust lisandunud, kuid see ei kajastu nende tulubaasis, võib siiski kahelda, kas üks riiklik tähtpäev on kesk- ja omavalitsuste koostöö parandamiseks ikka piisav abivahend. Eriti juhul, kui sellest tõotab tulla kõnekoosolek tordilaua taga (see on muidugi omavalitsuste endi teha, et uut tähtpäeva tõepoolest probleemidele tähelepanu osutamiseks ja lahenduste nõudmiseks ära kasutataks).

Eks näita aeg sedagi, kes on osavamad oma tähtpäeva turustajad. 1. oktoobril rahvusvahelist muusikapäeva korraldav Eesti Muusikanõukogu on juba pöördunud rahvasaadikute poole: „Palume tungivalt kaaluda 1. oktoobri asemel kohalike omavalitsuste päevana veel teisi kuupäevi, sest selliste päevade eesmärgiks on valdkondade, probleemide või teemade esiletõstmine ühiskonnas ning mitme olulise fookuse omistamine ühele päevale seda kindlasti ei soodusta“. Ilmselt jääb sel korral siiski peale riigikogu algatus, sest omavalitsuste ajalooline seos 1. oktoobriga on muusikapäevast varasem. Nimelt jõustus 1866. aastal sel kuupäeval „Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele. Ria-, Tallinna- ja Kura-male“, mille alusel tekkis mh eestlastel võimalus ise oma elu korraldada.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming