Uued inimesed, uued tuuled

Sirp

Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalides hakkasid sügistalvel tööle nõukogude uued koosseisud. Sirp palus iga sihtkapitali nõukogu esimehel tutvustada plaane eesseisvaks kaheks aastaks. Mis muutub, mis jääb endistviisi? * ARHITEKTUURI SIHTKAPITAL Toetame eelkõige kodumaist ruumitegevust Tiit Sild Järske pöördeid ma arhitektuuri sihtkapitali tegevuses ette ei näe. Suunamuutust on tunda rahaeralduses, mis tuleneb taotluste struktuuri muutusest. Viimaste aastate jooksul on suurenenud taotluste hulk väiksema mastaabiga ürituste korraldamiseks. Neid võib iseloomustada märksõnadega „linnainstallatsioon” või „linnaehituslik nõelravi”. Selliste üritustega mõjutatakse linnakudet intensiivselt, kuid lühiajaliselt. Pärast Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks olemist on sellel suunal pead tõstnud ka kodanikuühendused ja ka mittetulundusühingud, sooviga linnaruumi mõjutada pehmet laadi lähenemisega. Tulemus on seejuures samuti tavaliselt n-ö pehme – näiteks kogukonnatunde tekitamine ja süvendamine – ja seetõttu ka raskemini mõõdetav kui aastateks tehtud keskkonda mõjutava taiese puhul. Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali nõukogus on arutatud ka kodumaise ruumitegevuse eelisarendamise üle ja selle nimel ajutiselt suurtele välisprojektidele piirangute seadmist. Tore oleks, kui suudaksime toetada rohkem ka väljaspool Tallinna ja perifeerias toimuvat. Millised taotlused on eelistatumad, mida kulka kindlasti toetab? Ei saa öelda, et mõned taotlused on teisejärgulised, nõukogu püüab pigem hinnata projektide kvaliteeti ja teha sellelt pinnalt otsuseid. Oleme ehk mõnevõrra ettevaatlikud uute suurprojektide algatamise rahastamisel. Palju on suhteliselt väikseid, kuid väga intrigeerivaid ja kvaliteetseid mõtteid ja ideid ning meie eesmärk on toetada paljusid erinevaid projekte. Arhitektuurivõistluste puhul toetatakse esimesi preemiaid, noortele tegijatele suunatud konkursside puhul anname aga kogu preemiafondi, seda küll piiratud summa ulatuses. Liitude tegevustoetused võiksid tulevikus olla seotud liitude liikmete arvuga. Loodame, et liitude tegevustoetused liiguvad tulevikus sihtkapitali rahastuse alt kultuuriministeeriumi eelarvereale. Loomulikult põhineb arhitektuuri sihtkapitali raha eraldamine ka usaldusel, midagi juba korda saatnud subjektil on ka lihtsam toetust saada.

*

AUDIOVISUAALSE KUNSTI SIHTKAPITAL

Ikka vastavalt arengusuundadele

Riina Sildos

Kultuurkapitali jõulueelse esimese istungi järel võib kindlalt öelda, et uus koosseis revolutsiooni tegema ei hakka – pole põhjust ja ilmselt ka vahendeid. Kuigi, peab ütlema, et lootust on väikese eelarve tõusu osas.

Seoses Eesti Kultuurkapitali arengusuundade püstitamisega aastateks 2012–2015 on ka meil põhjust alustada vaatega tulevikku, kus kultuuriministeeriumi osaks saaks riiklikult oluliste organisatsioonide toetamine riigieelarve kaudu: seega kaoks alaline surve, organisatsioonide tegevustoetuste ja pikaajaliste jätkuprojektide toetamise koormis kultuurkapitalilt. Meie saaksime vaba raha suunata loomeinimeste projektide toetamiseks ehk pöörduda juurte juurde tagasi.

Kui analüüsida viimase kahe aasta eraldusi, siis on märgata väikesi nihkeid. 2009. aastal eraldati kogusummast filmide arendamisele ja tootmisele kokku 69% (dokfilm 29%, mängufilm 26%, animafilm 8%, lühimängufilm 6%), tegevustoetuseks 8%, festivalidele ja filmipäevadele 12% ning muuks otstarbeks 11%. 2010. aastal eraldati aga filmidele kokku 67% (dokfilm 26%, mängufilm 25%, animafilm 10%, lühimängufilm 4%), tegevustoetused said eelarvest 9%, festivalid-filmipäevad 16% ja varia 10%.

Nagu kuivadest arvudest näha, on tõusnud toetused just tegevustoetuste ja festivalide-filmipäevade korraldamise osas ning samas langenud filmitootmisele eraldatud summad.

Üritame siis järgmise kahe aasta jooksul mitte etendada elevandi rolli portselanipoes ja sättida sihid ikka uute arengusuundade järgi.

Korralduslikust küljest palume aga taotluspaketid ette valmistada korrektselt ja esitada kõik vajalikud dokumendid, blanketil kajastada ka projekti rahastajatelt rahataotlemise seisu. Kultuurkapitali AV-sihtkapitali liikmed teevad oma otsused ainult esitatud info põhjal, nii et palun saatke oma projekt teele lõpuni viimistletult. Juhul kui soovite lisada visuaalset materjali, tooge see kulkasse vähemalt 2-3 DVD-l, siis jõuab see materjal kindlasti kõikide liikmeteni.

Edukat Eesti filmi 100. aastat!!!

*

HELIKUNSTI SIHTKAPITAL

Tahame korrastada ja laiendada stipendiumide võrku

Marje Lohuaru

Kindlasti peab kultuurkapital (KK) helikunsti sihtkapitali vahendusel täitma olulist funktsiooni Eesti helikunsti arendamisel ja tal on selleks ka suurepärased võimalused, mille hulgast toon eeskätt välja paindlikkuse. Kui ministeeriumide ja mõnest teisestki programmist jagatakse toetusi aastas korra või kaks, siis meie iga kvartal. Seda eelist tuleb ära kasutada ka KK arengusuundade määratlemisel.

See, et rotatsiooni korras vaheldub sihtkapitalide nõukogu koosseis, toob uute ekspertide näol kaasa ka mingi uue lähenemise. Sellesse tuleb suhtuda pigem positiivselt. KK põhiline ülesanne on toetada loomeinimesi ja -tegevust nii, et kõrgel tasemel loovisikud üldse tekiksid, et siinse muusikaelu pinnas oleks neile soodus. Ja selles tahab praegune nõukogu välja tuua eelkõige hariduse osa. Toon esile märksõna, mis muusikat eriti iseloomustab: nii nagu muusika õppimine, nõuab ka muusikaga tegelemine aega. Ja aeg on meilgi seotud rahaliste vahenditega. Seetõttu tahamegi väärtustada hariduse omandamise aega, arvestades ühtlasi hariduspoliitika uusi suundi, kus soovitakse ka kunstiharidus anda väga kontsentreeritult. Helikunsti sihtkapitali eesmärk ongi luua eeldus, et noortele haridust omandavatele muusikutele oleks see ka rahalises mõttes võimalik: et nad ei peaks kõik töötama ja saaksid süveneda õpingutesse.

Selleks püüame paremini välja arendada stipendiumide süsteemi. Kui siiani on olnud üks interpreedi aastastipendium ja üks muusik saab tavaliselt ka stipendiumi „Ela ja sära”, siis meie kavandame 3-4 aastast loomestipendiumi (à 8000 eurot, avalduste tähtaeg 20. II ). Noortele ja aktiivsetele muusikutele, kes tegutsevad esialgu veel väiksemate projektide varal, kavandame pooleaastast stipendiumi (à 3000 eurot avaldused 20. II ja 20. VIII ), mida saame välja anda kaks korda aastas. On katsetamise asi, kuidas need protsessid välja kujunevad, aga toetus peaks olema piisav, et muusik saab võtta aja maha, seada endale ise loomingulisi eesmärke ja need ka realiseerida.

Siiani on helikunsti sihtkapital andnud kuus stipendiumi õppimiseks välismaal ning toetanud mõõdukalt Erasmuse stipendiaate. Kui nüüd vaatasin omal käel välismaale õppima läinud noorte taotlusi, siis need on muljetavaldavad! Õpitakse hästi, taotluste juures on ülikoolide rektorite toetuskirjad, mida kindlasti ei anta ilmaasjata – nii et nad üksnes ei õpi seal, vaid esindavad ka Eesti muusikat. Süsteemse toetuseta on see raske, mistõttu tõstsime õppestipendiumi 3000 euroni (nendegi arv on täpselt määratlemata, avaldused 20. II ). Üha selgem on, et ka Eestis õppijad vajavad toetust. Esialgu oleme mõelnud neljast stipendiumist à 500 eurot (avaldused 20. II ), aga selle saamiseks peavad kogu õppetöö tulemused olema head.

Stipendiumidest väga oluliseks pean pedagoogi(de)le mõeldut. Pean silmas baasharidust ja neid muusikakoolide pedagooge, kelle töö on praegu jäänud ikkagi varju, kuigi tänu neile ongi üldse olemas meie muusikaelu. Kui õpetaja suudab muusika juurde tuua lapsi, kes jätkavad oma professionaalset elu muusikuna, siis on see olnud ikka väga suure väärtusega töö. Tahame anda aastas viis stipendiumi à 800 eurot (avalduste tähtaeg 20. V), tehes siin koostööd Muusikakoolide Liiduga. Algõpetuse süsteem on ju väga hästi välja arendatud, ent jäetud paraku huvihariduse orbiiti, kuid professionaalsete muusikute ettevalmistamist ei saa siiski nii käsitleda ja meie tahame siin ilmutada head tahet.

Kuigi helikunsti sihtkapitali nõukogu tahab oma kaheaastase tegevuse jooksul prioriteedina näha just haridust ja loometegevust, ei tähenda see, et muus osas enam kedagi ei toetata. Vastupidi, tasakaal on KK arengu üks olulisemaid tingimusi. Eesti on siiski niivõrd väike, et pisimadki muudatused võivad mingitel olulistel tegevussuundadel jalad alt lüüa. Need on esialgsed plaanid. Meil on veel üks ettepanek, mis ootab arutamist: oleme mõelnud ka interpreedi ja mänedžeri koostööstipendiumile, et tekitada juurde professionaalseid kontserdikorraldajaid ja arendada koostöövõimalusi stipendiumi najal. Kui selle tulemuseks oleks interpreedi korralik portfoolio ja 2-3 kontserti (sh 1 välismaal), siis see oleks juba saavutus, mis väärib starditoetuseks stipendiumi.

Veel tahan tähelepanu juhtida ühele alles algfaasis ideele, nimelt kultuurkapitalide rahvusvahelisele koostööle. Eesti Kultuurkapital on selleks juba piisavalt välja arendatud. Baltimaade koostööst räägitakse ju väga palju, aga laialdaselt välja arendatud programmid selleks tegelikult puuduvad.

KK-le laekuvad taotlused joonistavad väga hea pildi muusikaelust ja selle aktiivsematest valdkondadest. Olnud aastaid tagasi nii nõukogu esimees kui ka liige, aga ka taotleja rollis, oli mul nüüd huvitav näha, kuivõrd dünaamiline on olnud Eesti muusikaelu areng, kui palju on lisandunud uusi tegijaid ja missugused suunad nõuavad praegu rohkem kaasaaitamist.

+

KIRJANDUSE SIHTKAPITAL

Meeldiva muutuse ootuses

Karl Martin Sinijärv

Üldiselt on nii, et toimivat asja ei tasu torkida ja nõnda pole epohhiloovaid muutusi kavas ka kirjanduse sihtkapitali tegutsemiskorras.

Sel aastal paistab välja, kas ja kui palju lisaraha vabaneb seoses kultuuriajakirjanduse siirdumisega kultuuriministeeriumi rahastusse. See võib avada uusi võimalusi. Samuti tuleks üle vaadata aastastipendiumide hulk, suurus ja jaotumine aastate lõikes: nõnda nagu on inimesi, kes on neid saanud päris palju aastaid järjest, on ka neid, kes on aasta aasta järel ilma jäänud. Siinkohal oleks hea hoida tasakaalu. Kirjastustoetuste taotlemisel tuleb rõhutada tehtava teose võimalikult täpsete parameetrite kirjapanekut taotleja poolt, eriti puudutab see honorarirahade taotlemist.

Samuti võiks sellest aastast muutuda loomulikuks kulka toetatava ilukirjanduse kättesaadavus e-raamatutena, millised võimalikud lisakulutused tuleks taotlustesse sisse kalkuleerida. Ei välista, et kõiki raamatuid polegi kohe tarvis kalli raha eest paberisse valada – meediumide muutumise ajal võiks enam raha minna siiski loojate kui trükkalite kaukasse. Pean ebanormaalseks olukorda, kus autorihonorar on trükikuludest väiksem ehk sisu eest makstakse vähem kui vormi eest. Samuti võiks kaaluda kaubanduslikult ebatasuvate, kuid kultuuriliselt oluliste ning oma eksistentsi põhjendanud raamatusarjade püsitoetamist. Ümber- ja lisajagamised sõltuvad siiski suuresti jagamisele tulevatest rahasummadest. See aasta näitab, kas meeldiv muutus tuleb. Ühtlasi loodame siiski tulevast aastast käiku minevat pikkade kirjanikustipendiumide süsteemi, mis omakorda võiks kirjanduse sihtkapitalile lisamänguruumi anda.

*

KUJUTAVA JA RAKENDUSKUNSTI SIHTKAPITAL

Radikaalseid uuendusi ei tule

Anu Liivak

Usun, et väljendan kogu kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu seisukohta, kui ütlen, et napilt üle kuu tegutsenud uuel koosseisul on olnud liiga vähe aega, et mingite märkimisväärselt uuenduslike rahajaotamist puudutavate seisukohtadega välja tulla. Me oleme alles saanud ettekujutuse probleemide ringist, millega silmitsi seisame, ja meie esimese jaotuse otsused toetuvad paljus väljakujunenud tavadele. Esimeste muljete põhjal võime ka öelda, et olukord väga radikaalsetele uuendustele mängumaad ei paku.

Samas kaardistasime rahajaotamise protsessiga kaasnenud arutluste käigus probleemid, mille üle peaksime põhjalikumalt mõtlema. Üks on kindlasti eraisikutele ja institutsioonide toetuse suhe. Siin on ilmselgelt olemas kulka põhimõtete ja tegeliku olukorra vastuolu. Ideaalis peaks kultuurkapital toetama esmajoones loovisikuid. Seejuures töötame uues olukorras selles mõttes, et kultuuriministeeriumilt ei saa institutsioonid enam sellel aastal projektitoetusi taotleda. Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali toetustest on suurel määral olnud sõltuvad juba pikka aega Tallinna Kunstihoone ja Tartu Kunstimaja, viimasel ajal on lisandunud uusi olulisi ettevõtmisi nagu Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, disainikeskus ja teisigi, mis kaoksid kultuurkapitali toetuseta suure tõenäosusega üldse kunstimaastikult. Siin tekib küsimus, kas on olulisem toetada üksikute kunstnike galeriinäitusega seotud kulutusi või initsiatiive, millest saab kasu kogu kunstimaastik ja kunstnikkond. Alternatiivsed toetajad ju Eestis puuduvad. Analoogiline on olukord kaasaegse kunsti ostudega muuseumide kogudesse: kui kultuurkapital seda ei finantseeri, siis midagi ei osteta, kogud ei täiene; ostude üle ostustavad küll muuseumid, ent raha laekub otse autoritele.

Kindlasti vahetame edaspidi mõtteid, selle üle, kas toetada võimalikult paljusid loovisiksusi pisikeste summadega või eelistada pigem loomingule pühendumist võimaldavaid stipendiume paljulubavamatele talentidele? Ideaalis kalduksid meist paljud tõenäoliselt viimase poole, ent teame, et väga paljudele andekatele loojatele on olukorras, kus nüüdiskunsti turg on Eestis sisuliselt olematu, näitusel esinemine, eriti veel isikunäitus, peamine loominguline väljund. Ja seda tõestab ka konkreetsete näituste teoste loomiseks esitatud taotluste suur hulk.

Taotlejatele tahame aga meenutada, et kultuurkapitali kodulehe www.kulka.ee vahendusel tasub alati enne taotluse vormistamist värskendada oma mälu ka sihtkapitali-üleste stipendiumide jaotamise põhimõtete ja tingimuste osas.

*

NÄITEKUNSTI SIHTKAPITAL

Järjepidevus ja -kindlus on vajalikud, automatism mitte

Margus Kasterpalu

Näitekunsti sihtkapitali nõukogu uuel koosseisul on olnud küllalt kerge oma kaksaastakut alustada. Sellel on vähemalt kaks põhjust. Esiteks on eelmine koosseis teinud kärpeaastate sundseisus ja riigikontrolli vahepeal teravdunud tähelepanu all ära suure hulga põhimõttelisi valikuid ning leidnud toimivaid lahendusi, mida praegu pole vähimatki vajadust küsimärgistada ega oma jalgratast leiutama hakata. Kasutan juhust ja tänan siinkohal eelmist sihtkapitali esimeest Kaarel Oja.

Nii näiteks ongi väga mõistlik ikka ja jälle vaadata tähelepanelikult otsa kõigile „regulaarse” iseloomuga või selles suunas liikuvatele eraldustele ning küsida, kas tingimused, mis kord tõenäoliselt täiesti põhjendatult selle või teise siiani kehtiva vaikiva kokkuleppe sõlmimisel määravaks said, ei ole vahepeal mingis suunas muutunud. See ei tähenda, et kõik kunagised kokkulepped tulekski ära unustada: järjepidevus on vajalik, järjekindlus samuti. Probleemne on vahel lihtsalt teatud automatism, hoiak, et kui alati on saadud, siis ei saa ju olla võimalik, et nüüd järsku otsustatakse anda vähem või üldsegi mitte.

Õnneks on meil kaks eelmise koosseisu liiget Merle Karusoo ja Taavi Eelmaa järjepidevuse kandjatena ka praegu nõukogus. Mul on selle üle väga hea meel, sest kogemus on suur kapital.

Siit jõuangi teise põhjuse juurde, miks me saime palju rahumeelsemalt oma aega alustada, kui ehk arvata oskasin – praeguse näitekunsti sihtkapitali nõukogu suurepärane koosseis!

Siin on koos tegijad teatrimaastiku eri servadest, erisuguse erialase pagasiga, vaadete ja seisukohtadega, mis loomuldasa ei pruugi kattuda, kuid kes intelligentsete inimestena möönavad oma tõe kõrval ka teistsuguste tõdede eluõigust ning on aruteludes kindlalt orienteeritud ühisosa leidmisele, mitte vastandumisele.

Loodan väga, et me koos oleme võimelised tegema otsuseid, mis mitte ainult ei ole põhjendatud, õiglased ja omakasust vabad, vaid ka sellistena tunduvad. Vähemalt taotlejate enamusele, vähemalt rahulikult järele mõeldes.

*

RAHVAKULTUURI SIHTKAPITAL

Rahva kultuur, siht ja kapital

Ants Johanson

Vastu jõule istus koos järgmiseks kaheks aastaks nimetatud kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu. See kogu hakkab otsustama kulka kapitalidest kõige suurema hulga inimeste (ca 100 000) tegevuse lisatoetamise üle ning oma kogemuste ja teadmistega me kaasvastutame ühel ajaperioodil nii konkreetsete inimeste töövõimaluste kui ka laiemalt kultuurinähtuste käekäigu eest.

Rahvakultuur tähendab kulka kontekstis kõige lihtsamalt öeldes folkloori- ja harrastuskultuuri. Kultuuriministeeriumi strateegilises arengukavas aastateks 2007–2010 on käsitletud näiteks eesti kultuuri tegevusvaldkonda kahe alavaldkonnana: kaunid kunstid (rahvakultuur, kunst, film, muusika, teater, kirjandus ja kirjastamine) ja kultuuripärand (raamatukogud, muuseumid, muinsuskaitse ning rahvakultuuri valdkonnast vaimse kultuuripärandi osa).

Kaunitest kunstidest on meie sihtkapitali valdkonna all seega rahvakultuur ja teiste kunstide harrastajad: laulu- ja tantsupeolised ja orkestrid, harrastusteatrid, -film, folklooriga tegelejaid, tänapäevasemate ja vanemate žanride harrastusmuusikud ja teised kunstide harrastajad, aga ka asjaarmastajate suurfestivalid jne. Seega kõik see, mis professionaalide otsustuste kohaselt ei kvalifitseeru professionaalseks kunstitegevuseks – kuigi kokkulepitud kriteeriume siin pole. Ja kulka rahvakultuuri sihtkapital on kogu selle tegevuse arendamiseks üks väheseid lisarahastuse taotlemise kohti.

Oleme püüdnud, tundes erialainimestena vastutust eestimaise kultuuripildi tuleviku suhtes, (kaas)rahastada ka kogu ülaltoodu ajaloo jäädvustamist kirjas, pildis, helis. Võimalust mööda, kollegiaalsete otsustena, oleme toetanud ka kogu rahvuskultuuri jäädvustamist – kuni folkloristka ja muuseumide teaduskirjanduseni välja, s.t oleme rahastanud muude seas projekte, mis iseenesest peaksid olema finantseeritud vastava ministeeriumi eelarveridadelt. Siiski, väga palju projekte, mis ei ole mujalt toetatud, ulatavad puht rahaliselt ka üle rahvakultuuri sihtkapitali piiratud võimaluste.

Aga – seejuures on hirmus oluline mitte unustada, mis on kogu selle kultuuripõllu kündmise ja siis selle toestamise siht? Kindlasti pole see kultuuriinimeste kõhna tööhõive säilitamine, kõlagu see pealegi nii ebaviisakalt, vaid see, et Eestis saaksid elada rõõmsad inimesed. Kui kunstid, harrastajate või professionaalide tehtud, meid selle poole aitavad, siis tuleb neid toetada, kuidas aga võimalused lubavad.

Kulka rahvakultuuri sihtkapitalis teeb otsuseid seitse inimest, ent püüame koos anda endast parima ega kisu tekiserva aina enese peale. Loodetavasti suudame näha suuremat pilti ja lähtuda sellest, missugust inimest me selle tegevuse tulemusel tahame näha.

Liiga tihti kallatakse oma „ööpott” kuulajale pähe, võtmata endale vastutust, et kui keegi kuulab sinu taiest, siis tema eluaeg ju kulub. Sa võtad inimeselt tema eluaega. (S. Grünberg)

*

SIHTKAPITALIDE NÕUKOGUDE KOOSSEIS

Arhitektuuri sihtkapitali nõukogu
Tiit Sild, esimees
Hugo Mitt, aseesimees
Eva Hirvesoo
Kalle Komissarov
Raivo Kotov
Mari Kurismaa
Sirle Salmistu

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali nõukogu
Riina Sildos
Mait Mäekivi
Rao Heidmets
Katrin Kissa
Marju Lepp
Peep Puks
Maria Ulfsak-Šheripov

Helikunsti sihtkapitali nõukogu
Marje Lohuaru, esimees
Neeme Punder, aseesimees
Juko-Mart Kõlar
Jaak Sooäär
Timo Steiner
Kulvo Tamra
Helena Tulve

Kirjanduse sihtkapitali nõukogu
Karl-Martin Sinijärv, esimees
Triin Soone, aseesimees
Vahur Afanasjev
Eve Annuk
Krista Kaer
Krista Kumberg
Kristiina Ross

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu
Anu Liivak, esimees
Kristjan Jagomägi, aseesimees
Elin Kard
Kai Lobjakas
Mare Mikof
Kalle Toompere
Andreas Trossek

Näitekunsti sihtkapitali nõukogu
Margus Kasterpalu, esimees
Merle Karusoo, aseesimees
Taavi Eelmaa
Kristiina Garancis
Hille Ermel
Raido Mägi
Andrus Vaarik

Rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu
Ants Johanson, esimees
Aarne Saluveer, aseesimees
Marju Kõivupuu
Kristiina Oomer
Liivi Soova
Maret Tamjärv
Kadri Tiis



Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming