Valitsust valvates

Ivar Tallo

Valitsemise valvurite tegevusega on kodanikuühiskond riigi partnerina tõusnud uuele tasemele. Ühe politoloogias levinud seletava skeemi järgi iseloomustas XIX sajandi riigivalitsemist ning riigi ja kodanike suhtlemist kodanike nõue saada seaduse ees võrdselt koheldud, XX sajandit aga kodanike soov saada sisuliselt ehk siis sotsiaalmajanduslikult võrdseks. Sama skeem tembeldab XXI sajandi osalemise sajandiks, kus inimestel on valitsejatega vähemalt potentsiaalselt võrdsed võimalused riigielu juhtida. Eestis on kodanike kaasamisele pärast iseseisvuse taastamist alati hästi vaadatud, sest hakkasime ju alles 20 aastat tagasi seda riiki koos üles ehitama. Tunnetuslikult on kodanikud kaasamise vähesuse üle rahulolematust väljendanud, kuid formaalselt on eesti seadused andnud inimestele kaasamõtlemiseks ja -rääkimiseks päris palju võimalusi, iseasi, kui palju me seda kasutanud oleme. Ühiskonna struktuur on iseseisvuse taastamise järel arenenud erineva tempoga. Kõigepealt loodi omariikluse ja eraomandil põhinevad majandussubjektid, sellele järgnes turu täitudes majandustegevust reguleerivate huvigruppide areng. Hooti katsetades ja ilma selge plaanita on läinud ka riigi areng. Kuid kogu see areng on toonud endaga kaasa järjest keerukamad institutsioonid ning esimeste iseseisva Eesti poliitpioneeride lihtsad valikud Vene/ Lääs, turumajandus/käsumajandus, EL/SRÜ on asendunud palju suurema hulga valikuvõimalustega.

Igapäevaelu ja riigivalitsemise järjest keerukamaks muutumisest hoolimata on selle peegeldus ajakirjanduses enamjaolt jätkuvalt pealiskaudne, kuigi viimasel ajal on märgata teatud küpsemist. Nädalat kokku võtvad raadiosaated nagu „Rahva teenrid” või „Olukorrast riigis” teevad riigile ja vabariigi kodanikele aga jätkuvalt karuteene, tuues XXI sajandi teise kümnesse XX sajandi taasiseseisvumisjärgse kodumõtlemise taseme „ma küll ei ole seda lugenud, aga arvan”.

Ülaltoodu valguses on ääretult hea meel lugeda Vabariigi Valvurite projekti vahearuannet (http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/PraxisYldine/praxis_05_29a.pdf), mis on oma eesmärgiks võtnud valitsuse konkreetse tegevuse analüüsi valimistel välja käidud poliitiliste lubaduste valguses. Seda projekti juhib ja koordineerib poliitikauuringute keskus Praxis ning seda toetavad oma tegevuse ja analüüsiga paljud kodanikuühendused ning rahastab Avatud Eesti Fond. Valitsemise valvurite tegevusega (http://valvurid.err.ee) on kodanikuühiskond riigi partnerina tõusnud uuele tasemele. Siiani on Eesti poliitilist kultuuri iseloomustanud lubaduste rohkus, kuid vähene vastutus toimepandu koha pealt. Järgmiste valimiste saabudes on alati saadud viidata küll lühikeseks jäänud valitsemisajale, küll koalitsioonipartnerite teistsugustele soovidele. Samal ajal on poliitikud üritanud valijate tähelepanu viia ainult mõnele värvikale loosungile nagu maksuvabad reeded, mis üldise maksukoormuse tõusu tõttu enne järgmisi valimisi vaikselt kapi taha sokutatakse, et valimistel uute õnnestunud kujunditega avalikku arvamust soovitud suunas innustada.

Valitsuse valvurite eesmärk on kodanikkonnas professionaalse mälu mahu suurendamine ja poliitika kui ühiselu kujundamise protsessi PR-spin-doctor’itelt tagasi kodanike kätte võitmine. Erialaspetsialistide hinnangud valitsuse tegevusele annavad kujunevale ühiskondlikule arvamusele kindla struktuuri, millega valitsuse ja koalitsioonierakondade avalikkussuhete aparaadi ajupesule vastu seista.

Valitsuskoalitsiooni tegevuskurss pannakse paika läbirääkimistel pärast valimisi ja edaspidi toimib see kui koalitsiooni kompass valitsemise kursi määramiseks. Formaliseeritud kujul saab sellest valitsemisprogramm, mida võimulolijad püüavad ellu viia ja vabariigi valvurid hinnata. Valitsuse tööd hinnatakse veebi kaudu pidevalt ja Praxise üllitatud 20-leheküljeline vahekokkuvõte on hea alus möödunud poliitaasta kohta arvamuse kujundamiseks.

Nii pikka ja sisukat teksti on ajaleheartiklis keeruline refereerida, nii et pigem peatun oma üldmuljel, mis on hea. Loomulikult põhineb hindamine valitsuskoalitsiooni lubadustel, mis ei peegelda tingimata tegelikus elus ette tulnud ja valitsuse käitumise hindamisele oma pitseri jätnud skandaale ja nende võimalikke lahendusi. Ka on otsene hinnang natuke mehhanitsistlik, põhinedes eelkõige mõõdetaval tegevusel. Just eelöeldu tõttu oleks edaspidi vaja tulevast teksti rohkem ühtlustada läbivate teemade mõttes, et sellest väga paljutahulisest tegevusest kooruks välja mõjuv ja põhjendatud arvamus. Praegu on nii, et kui mõned valvurid on väga kriitilised valitsuse kaasamispoliitika formaalse iseloomu suhtes, siis näiteks juristide liidu arvates on valitsuse kaasamispoliitika päris õnnestunud. Arvamuste paljusus on see, mis teeb teksti huvitavaks ja tõeliselt kodaniku arvamust peegeldavaks, kuid ilmselt oleks tekst laiemale lugejaskonnale ligitõmbavam, kui see kannaks ka mingit läbivat hinnangut ega jääks pelgalt erinevate spetsialistide hinnangute fikseerimiseks.

Valitsemise valvurid on andnud praegu hinnangu valitsuse esimesele tööaastale ja loodetavasti jätkatakse mitte ainult järgmiste valimisteni, vaid ka edaspidi. Selle mõjule on veel vara hinnangut anda, kuid kindlasti tõstab see veebikeskkond informeeritud kodanike hulka. Järgmise sammuna oleks vaja kodanikkonnal jõuda erakondliku vastutuse kõrval ka konkreetse isikustatud poliitilise vastutuse parema läbivalgustamiseni, võttes aluseks riigikogusse valitud inimeste lubaduste võrdlemise nende käitumisega seadusandjana. Just sellise tegevusega on meil võimalik tõsta tegelikku poliitilist kultuuri ja aidata kaasa Eesti arengule.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming