Vastab Paul Lettens, Eesti Ukraina suursaadik

A. K.

Eesti lapsed ja õpetaja Beregovojes nii-öelda Eesti riigi ehk Paul Lettensi ja Jaak Prozese selja taga.  

Millist osa näeb Eesti riik enesel eestluse edasikestmise tagamisel Krimmis?

Juba pikemat aega on Eesti välisministeerium, rahvastikuministri büroo, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, Kiievi suursaatkond, Kuningas Arthuri Fond, Merivälja põhikool, MTÜ Lohusuu Rannakultuuri Selts ning inimesed, kellele on oluline eestluse säilimine ida pool EV piiri, teinud ja teevad kõik oma võimaluste piirides, et Krimmis säiliks eesti keel ja meel. Igal aastal, juba kolmandat korda, saadab haridus- ja teadusministeerium Krimmi eesti keele õpetaja.

Krasnodarka 50 eesti juurtega perega stepikülas on Eesti riik Kuningas Arthuri Fondi toel ära ostnud pool maja, kus pole praegu vett ega elektrit, kuid köeb kange eestimeelsus. Mis saab sellest Eesti Majast?

Majapoolik on tõesti ostetud rahaga, mille kogus Kuningas Arthuri Fond heategevuskontsertidega Mart Miku eestvedamisel. Eesti Tare on ette nähtud koolilaste huvialaringide ruumideks ja eluruumiks eesti keele õpetajale. Kahjuks seisab maja remont rahapuuduse taga. Fondi annetatud rahast pidi jätkuma nii ostuks kui remondiks, aga jätkus ainult ostuks ja vormistamiseks. Remondiraha (materjale) on lubanud mitmed Ukrainas tegutsevad Eesti firmad nagu ES Sadolin, Lavazza, Reaalsüsteemid ja ilmselt lisandub neid veelgi.

Ka suure suvituspotentsiaaliga Berego­vojest, kus vähe, kuid siiski entusiastlikke eestlasi, tõotab kujuneda Kaja Laanmäe eestvõttel Merivälja kooli n-ö sõprusküla koos siinse Eesti Majaga. Kas see saab teoks?

Vastavalt projektile ?Kultuuri ja arenduskeskuse rajamine Beregovojes? sõitis Kaja Laanmäe oktoobri algul sinna, et teha vajalikke ettevalmistusi. Projekti teostamise eesmärk on eelkõige kodanikuühiskonna arendamine ja sotsiaalse ning majandusliku motivatsiooni teke Krimmi elanikkonna seas: ettevõtluskeskkonna parandamine ning inim- ja loodussõbraliku majandamise propageerimine, tuginedes Eesti senisele edukale reformikogemusele. Selle saavutamise viisideks on peamiselt koolitused, ühisüritused, seminarid ja konverentsid.

Millega on mõlemal juhul tegu? Kultuurikeskuse, muuseumiga? Mida seal tegema hakatakse?

Tegemist on nn Eesti Tarega, mis analoogselt teistes riikides asuvate Eesti Majadega peaks kujunema eelkõige haridus- ja kultuurikeskuseks, mis on mõeldud nii eestlastele kui kõigile külaelanikele ja eelkõige noortele.

Plaanis on, et Beregovoje Eesti Maja peaks minema Krimmi Eesti Kultuuriseltsi hallata. On selline käik praegu Ukrainas mõeldav?

Krimmi Eesti Kultuuriselts Meeri Nikolskaja eestvedamisel koondab kõigi eestlaste tegevuse Krimmis, aitab korraldada eesti keele õpet, eestlaste kokkutulekuid, seminare ja loogiline on, et need ?tared? jäävad seltsi hallata.

25. oktoobril lõppes Euroopa Komisjoni Euroopa demokraatia ja inimõiguste programmi Ukraina väikeprogrammide taotlusvoor. Programmi eesmärk on reageerida kiiresti Ukraina kodanikuühenduste soovidele tõsta demokraatia taset riigis. Rahvusvähemuste kultuuriseltsid võiksid demokraatlikku ühiskonnaliini ju kindlustada küll. On teil teada, kas selles suunas esitati mõni projekt?

Avatud Eesti Fond eesotsas pr Mall Hellamiga jälgib programmide arenguid ning Avatud Euroopa Programmi koordinaator Aivar Roop tuleb novembri lõpus Ukrainasse olukorraga tutvuma.

Kas Eestil on Euroopa Liidu liikmena veel mingeid võimalusi oma rahvuskaaslasi Ukrainas abistada?

Eesti riik ja hakkajad entusiastid on sellega pidevalt tegelenud. Viimased kaks kuud viibisid Krimmi eesti lapsed näiteks Peipsi ääres Lohusuus, kus nad elasid eesti peredes ja käisid koolis. Kolm noort etnilist eestlast Ukrainast on juba jõudnud Eestis kõrgkooli. Usun, et EV ametnikel ja MTÜdel on siin veel palju võimalusi.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming