Dieter Dengleri pääsemise lugu

Aare Ermel

Kui Christian Bale (pildil paremal) võttis kaalus alla 25 kilo, siis Werner Herzog kõhnus „solidaarsusest” 14 võrra. netifoto „Rescue Dawn” (USA 2006). Stsenarist ja režissöör Werner Herzog, operaator Peter Zeitlinger, monteerija Joe Bini. Osades Christian Bale, Steve Zahn, Jeremy Davies jt. Levitab Nordisk Film, 126 min.

 

Looduse ja inimese vastasseis näib olevat saksa tippkineasti Werner Herzogi sundmõte. Hübriidinimese ja armutu looduse kokkupõrge oli keskne teema tema ambitsioonikates suurprojektides „Aguirre, jumala viha” (1972) ja „Fitzcarraldo” (1982). Paari aasta tagune „Grizzly Man” on tähelepanuväärne dokumentaal Alaska karude kaitsjast Timothy Treadwellist, kelle askeldamine tegi loomadele lõppkokkuvõttes pigem kahju kui kasu ning kellele loodus maksis veriselt kätte.

Inimese võitlusest ellujäämise nimel keset Laose vihmametsi jutustab pärast „Grislimeest” valminud sõjadraama „Rescue Dawn”. Werner Herzog tegi oma rahvuskaaslasest Dieter Denglerist 1997. aastal dokfilmi „Little Dieter Needs to Fly”. Tegemist oli tõsijuhtumil põhineva looga Ameerika lahingulendurist, kellel õnnestus Viet Congi sõjavangilaagrist imekombel põgeneda. Kinofilmiga „Rescue Dawn” tõi Herzog „väikese Dieteri” kunagised läbielamised masside ette. Märtsi lõpuks oli ekraaniteost USAs vaadanud üle 5,5 miljoni filmihuvilise.

Ameerika kodakondsusega sakslasest leitnant Dengler lendas 1965. aastal oma esimest ülesannet täitma, tema lennuk tulistati alla. Keset lõputuid riisipõlde ja vihmametsi hädamaandumise teinud Dieteril (Christian Bale) läks korda ennast veidi aega teda jälitavate Pathet Lao sisside eest varjata. Ent varem või hiljem mees tabati ning kupatati Viet Congi vangilaagrisse, kus hoiti teisigi saatusekaaslasi. Kõige meelsamini lävib Dengler ameeriklastega, „kiiksuga” uudishimutseja Gene’i (Jeremy Davies) ja pisut lihtsameelse veidriku Duane’iga (Steve Zahn). Ülejäänud vangid usuvad sinisilmselt sõja peatsesse lõppu ega viitsi põgenemisest isegi unistada. Kuid Dieter, kes on lapsest saadik ainult lendamisest unistanud, loodab seda teha ka lähitulevikus. Ta kavatseb bambusaedikust plehku pista esimesel võimalusel.

Algab süstemaatiline põgenemiseks ettevalmistumine, mis on sama pingeline kui kaasvangide plahvatusohtlik läbikäimine. Endine skaut, lukksepa õpipoiss ja kirglik matkasell Dieter Dengler on ühtviisi osav jalaahelate lahtimuukimises ja metsikus looduses orienteerumises. Nutikast sakslasest kujuneb allasurutud vangidele suur eeskuju. Kui meeleheitlik põgenemine viimaks aset leiab, algab pikk, piinarikas ja viirastuslik eksirännak mööda Laose džunglit. (Erinevalt filmis nähtust põgenes sakslane tegelikult kahel korral, kuna esimene katse nurjus!)

Werner Herzogil on jätkuv tung uurida tavatusse situatsiooni sattunud inimes(t)e käitumist. Inglismaal sündinud filmistaar Christian Bale Dieteri rollis on igati õnnestunud valik. Kadestamisväärse ümberkehastumisvõime ja füüsisega näitlejal oli veelgi kurnatuma koonduslaagrivangi välimus Brad Andersoni psühhholoogilises draamas „Masinist” (2003). Sellele järgnenud ulmepõnevikuks „Batman Begins” oli Bale’ist saanud musklikangelane. Ning enne Herzogi filmi otsustas mees usutavuse huvides tervelt 25 kilogrammi (!) võrra kõhnuda.

Vietnami sõda kujutavate filmide pikas reas on Herzogi linateos eeskätt huviväärne isikuloona, kus on suudetud hoiduda žanrile iseloomulikust rambotsemisest ja sõjapoliitilistest seisukohavõttudest. Ekstreemsustesse kalduvas olelusvõitluses on küsimus ennemini võimatuna tundunud eneseületamises.

Jätkuvalt on vaieldud selle üle, kas mõni raamat on parem kui selle järgi vändatud film. Sedakorda saaks võrrelda dokfilmi ja mängufilmi. Werner Herzogi loomingus on piir fiktsiooni ja tõesti juhtunu vahel tihtilugu kaunis ebamäärane. Tema dokumentaalid võib laias laastus kokku võtta lausejupiga „Ei või olla tõsi!”, tema mängufilmid mõjuvad aga vägagi realistlikuna. Dokis „Little Dieter Needs to Fly” reisis Herzog koos katselendur Dengleriga tagasi džunglisse, kus loo peakangelane muudkui rääkis ja rääkis nagu kurjast vaimust vaevatu. Hilisem filmiversioon võib headele näitlejatöödele ning esmaklassilisele pildi- ja helikvaliteedile vaatamata osutuda väikeseks pettumuseks. „Rescue Dawn” on paiguti kuidagi liiga stambilik. Sissisid kujutatakse nagu ikka kas naeruväärsetena või grotesksete deemonitena ning palju kannatanud jänkisangari kojutulek on üleüleüldine militaarne rõõmupidu.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming