Filmikool võtab jumet

Martin Aadamsoo

Enne jaanipäeva tuli esmakordselt kokku kevadel asutatud Balti Filmi- ja Meediakooli Eesti, Läti ja Leedu esindajatest koosnev nõukogu, kes pani paika tegevuskava kooli avamiseni Tallinnas 2006. aasta sügisel. Aastaid kestnud ettevalmistus filmihariduse korrastamiseks Eestis jõudis sellega esimeste tegudeni. Kuni kooli direktori leidmiseni rahvusvahelise konkursiga juhib ettevalmistusi nõukogu esimeheks valitud Hagi ?ein. Suurte asjade käivitamine vajab veenvat katalüsaatorit. Seekord tuleb see väljastpoolt ligi 18 miljoni kroonise toetuse näol Egmonti kontserni kuuluvalt Põhjamaade-Balti Filmifondilt, kes mullu toimunud rahvusvahelisel konkursil tunnistas parimaks Eesti Filmi Sihtasutuse ja Tallinna ülikooli ühisprojekti, kus osalisteks veel Audentes Concordia, ETV, EKA, kultuuriministeerium jt. Ettevalmistusraha on olemas. Kuidas edasi?

 

Filmiharidus ühe katuse alla

 

Loodava Balti Filmi- ja Meediakooli võtmesõnadeks on olemasoleva filmi- ja ringhäälinguhariduse koondamine Eestis (TLÜ filmi ja video õppetool, Audentese meediateaduskond, assotsieerunult EKA animatsioon), ingliskeelse magistriõppe sisseseadmine (kool on kogu Baltikumi jaoks), ühise uue tehnikabaasi loomine (õpe on selgelt praktilise rõhuga), korralike õppekavade väljatöötamine (peamised filmi- ja meediaprofessioonid peavad olema kaetud) ja hariduse konkurentsivõime (õppejõud leitakse rahvusvahelise konkursiga). Kõik need ülesanded peaksid olema täidetud kooli avamiseks 2006. aasta sügisel. Eestikeelne filmi baasõpe jääb kooli alles, samas on magistriõpet mõtet juba praegu anda filmitootmise lingua franca?s inglise keeles.

Vormiliselt on kool Tallinna ülikooli iseseisev kolled? oma eelarve, nõukogu ja juhatusega. Tänaseks on lõppenud läbirääkimised Audentes Concordia meediateaduskonna ületulemise üle uude kooli, see saab teoks 2006. aasta 1. jaanuaril.

 

100 miljardi eurone kultuuritööstus

 

Ajakirjandus on viimasel ajal irooniliselt aasinud kultuuritööstuse teemadel. Pesuveega koos ei maksaks siiski last välja visata ja mõnes valdkonnas on mõistlik vaadata kultuuri ülevat paleust just numbrite foonil. Audiovisuaalse sisu ehk filmide, telesaadete, muusikavideote, reklaamide, arvutimängude jms tootmine on üks aladest, kus kunst käib rahaga käsikäes, mahud kasvavad ja salasõnaks on ?eksport?. Kogu Euroopa audiovisuaalne turg kasvas aastatel 1998 ? 2002 kolmandiku võrra, jõudis mahult 100 miljardi euroni aastas ja see kasv jätkub tänaseni. Kui kultuuritööstuse turgutamisest Eestis rääkida, siis on praktilisi oskusi andva tehniliselt konkurentsivõimelise filmi- ja meediakooli rajamine eelöeldu valguses üks konkreetsemaid võimalikke samme.

Loodav kool peaks lisaks tudengite koolitamisele keskenduma väga selgelt ka juba tegutsevate professionaalide täiendusõppele. Seega ei ole filmikooli eesmärk ujutada Eesti ja Baltimaade kitsaid põlde üle töötute kineastidega. Ainult vähestest oskustöölistest saavad kunstnikud, aga ükski kunstnik ei saa olla edukas ilma peamiste käsitööoskusteta. It takes two to tango. Kuna tasakaal filmihariduses näib hetkel pisut kõrge kunsti poole kaldu olevat, siis loodetavasti aitab uus kool seda paika saada.

Loodava kooli puhul on oluline rõhutada paari asja. Esmalt, ilma korraliku hariduseta jääb jutt meie liikuvate piltide taseme tõstmisest ja sellest, kas raha saavad õiged või valed inimesed, tulutuks hõllanduseks. Parim näide lähiümbrusest on maineka Taani Filmikooli ja Taani tänase filmibuumi ühene põhjuslik seos. Teiseks, me ei tee veel üht kooli juurde, vaid koondame need, mis olemas, seega jääb filmihariduse andjaid tegelikult vähemaks ja nappi raha kasutatakse tulusamalt. Piisava ambitsiooni ja kaine asjaajamise korral võiks filmi- ja meediakoolil olla mõistlikud eeldused saada Baltimaade loovtööstuse üheks tõmbekeskuseks ja Tallinna visiitkaardiks. Selleni jõudmiseks on vaja teha ära määratu hulk tööd ja tulemusteni läheb veel aastaid. 2006. aasta oleks paras aeg algust teha.