Filmimaailm

AARE ERMEL

Homerose igihaljas lugulaul Alberto Moravia romaani ainetel vändatud stiilses draamas ?Põlgus? (1963) rääkis Jean-Luc Godard tragöödia vormis abielu kokkuvarisemisest. Film mõjub mitmel tasandil, ilmselt huvitavaim on kino ja tegelikkuse suhete esitus. Ajaloolise seiklusfilmi ?Odüsseia? võtteplatsi pingeline atmosfäär seostub pidevalt Brigitte Bardot?ga, kohmaka ja justnagu oskamatu näitlejannaga, kes näib märksa kahvatum oma professionaalsetest kolleegidest. ?Põlgus? on ?film filmis?, kus tõsine tippreþissöör Fritz Lang (mängis iseennast) tahtis luua midagi ehtsalt kreekapärast, vulgaarne ameeriklasest produtsent seevastu soovis Odysseuse ja Penelope armastuse loosse tuua rohkem seksi, merineitsisid ja kaasaegset pop-psühholoogiat.

Homerose kahest kangelaseeposest on filmiinimesi peaasjalikult paelunud Trooja sõja sangari Odysseuse aastaid kestnud kojutulek. Esimeseks katsetuseks oli filmipioneer Georges Melies? eksperimentaalne ?õudukas? aastast 1905, kus Ithaka saare kuningal tuli astuda võitlusse kannibalistliku kükloobi Polyphemosega. Odüsseust on aegade jooksul kehastanud ameeriklased Kirk Douglas (1954), Torin Thatcher (?Trooja Helena?, 1956) ja Armand Assante (Andrei Kontðalovski 1997. aasta telemängufilmis), albaanlane Bekim Fehmiu (1968. aasta Itaalia seiklussarjas) ja horvaat Kresimir Spicer (2002), inglased Thomas Allen (1985) ja Sean Bean (2004).

Lisaks eksisteerib vähemalt kümmekond ekraaniteost, mis on inspireeritud Homerose kuulsast odüsseiast. Loetelusse sobivad nii prantslaste ?Martin Guerre?i tagasitulek? (1982) kui ka selle hollywoodlik uusversioon ?Sommersby? (1993), Victor Nunezi ?Ulee kuld? (1996) ja kreeka tipplavastaja Theo Angelopoulose ?Odüsseuse pilk? (1995), vendade Coenite ?Oo, vend, kus sa oled? (2000), Stanley Kubricku seiklusfantaasia ?2001: kosmoseodüsseia? (1968) ning miks mitte ka Anthony Minghella uusim menufilm ?Külmale mäele? (2003).

Sakslase Wolfgang Peterseni kauaoodatud eepikafilm ?Trooja? (mille võtmeepisoodid vändati enamasti Maltal) esilinastus 13. mail Cannes?is ning jõuab ka Eestimaa kinodesse. Nagu ligi pool sajandit tagasi reþissöör Robert Wise?i ?Trooja Helenas? on nüüdki Homerose tekstidega kaunis vabalt ümber käidud. Kuid olgu suhtumine Homerosesse milline tahes, on vähemalt üks asi kindel: nagu ?Gladiaatori? ja Oliver Stone?i peatselt valmiva ?Makedoonia Aleksandri? puhul pole ka ?Trooja? meeskonnal põhjust muretsemiseks, et keegi ei taha seda sorti ajaloolist vaatemängu vaadata.

Väidetavasti on Trooja sõja ainetel kõige kurioossema filmi teinud Ungaris sündinud Alexander Korda. Vähe levinud ?Trooja Helena eraelul? (1927), kus mängis nimiosa Korda toonane naine Maria Corda ja mille õigem þanr oleks pigem magamistoafarss, pole Homerose ?Iliasega? midagi ühist peale tegelaste nimede. Ajalukku läks see tummfilm tänu asjaolule, et usutavasti pole ühtegi teist ekraanilugu, mis oleks saanud Oscari ?parima tiitlikujunduse? eest.

Lähiminevikus lahkunuid

José Giovanni (22. VI 1923 ? 24. IV), Korsika päritolu Prantsuse-ðveitsi kirjanik ja filmilavastaja, kes elas nooruses väga seiklusrikast elu. Giovanni jõudis kirjutada 20 romaani, kaks mälestusteraamatut ja 33 stsenaariumi ning lavastada 15 kino- ja viis telefilmi. Tema meelisnäitlejateks olid omaaegsed ekraanikuulsused Jean Gabin, Lino Ventura, Jean-Paul Belmondo ja Alain Delon. Matusekõnes ütles Delon oma hea sõbra kohta: ?Jose Giovanni oli alati hea kirjanikuna, kuid mitte kunagi reþissöörina.?