Filmimaailm: Tarantino-Rodrigueze “Grindhouse”

Aare Ermel

  Märtsikuu esimesel nädalavahetusel alustas Los Angeleses tööd Quentin Tarantino kureeritav alternatiivfilmifestival, mis kannab pealkirja “Grindhouse”. Üritus kestab 30. aprillini, selle aja jooksul linastub rohkem kui poolsada filmi. Suurem osa friigifilmidest (“The Girl From Starship Venus”, “Brotherhood of Death”, “Pick-up Summer”, “Super Man Chu” jt) pärinevad Tarantino isiklikust filmikogust ja tulevad esitamisele nende originaalpikkuses. Iga seanss koosneb kahest-kolmest täispikast linaloost.

Festivaliga seotud infomüra on aidanud promoda Quentin Tarantino ja tema hea kolleegi Robert Rodrigueze uusimat hitti “Grindhouse”, mille ametlik esilinastus leiab aset 6. aprillil. Juba ette ennustati väikese-eelarvelisele kõmuprojektile tohutut publikuhuvi. Tarantino lavastatud filmi “Death Proof” antikangelaseks on oma uhke sõidumasinaga ilusaid naisi jälitav ja mõrvav psühhopaadist kaskadöör Mike (Kurt Russell). Rodrigueze “Planet Terror” omakorda jutustab väikelinna jõudnud nakkushaigusest, mis muudab linnarahva tapahimuliseks pööbliks. Väljaspool Ühendriike jõuavad mõlemad filmid kinno eraldi seanssidena.

Scorsese päästab maailmakino

Martin Scorsese uusima suurprojekti iseloomustavad tegurid on palju raha, Itaalia ning väsitavalt pikk ja kurnav restaureerimisprotsess. Nimelt on Scorsese ja tema mõttekaaslaste loodud organisatsioon Film Foundation saavutanud sügiseti Roomas peetava filmifestivali direktsiooniga kokkuleppe, et nood hakkavad sponseerima filmiklassika tippteoste taastamist. Väidetavasti on ligemale 40 protsenti ainuüksi viimase poolesaja aasta jooksul loodud värvifilme (tehniliste näitajate poolest) tulevastele põlvedele lootusetult kadunud. Restaureerimisprotsess on aga küllaltki kulukas ja töömahukas. Itaalia Museo Nazionale del Cinema direktori Alberto Barbera sõnutsi kulub iga väärtfilmi ennistamiseks vähemalt 40 000 kuni 150 000 eurot. Scorsese & Co esimene valik langes Sergio Leone konkurentsitult parimale makaronivesternile “Ükskord Metsikus Läänes” (1968, peaosades Henry Fonda, Charles Bronson, Claudia Cardinale ja Jason Robards).

Lähiminevikus lahkunuid

Freddie Francis (Frederick William Francis, 22. XII 1917 – 17. III), inglise filmioperaator, kes oli kinotööstusega seotud üle poole sajandi. Legendaarne kaameramees on üks väheseid, kes on pälvinud Oscari nii mustvalge (“Pojad ja armastajad”, 1960) kui ka värvifilmi (“Au ja kuulsus”, 1989) eest. Alustanud sõjapäevil operaatori assistendina paljude propaganda- ja õppefilmide juures, avanes Freddie Francisel esimesel rahuaastal võimalus teise kaameramehena linti võtta esimene päris oma film. Zoltan Korda Ida-Aafrikas vändatud seikluslugu põhines Ernest Hemingway jutustusel “Francis Macomberi üürike õnn”. Üsna varsti algas edukas koostöö John Hustoni “Moby Dick”, “Moulin Rouge”), Jack Claytoni (“Tee ülesmäge”), Karel Reiszi (“Laupäeva õhtu ja pühapäeva hommik”, “Öö saabub”, “Prantsuse leitnandi tüdruk”) ja mitme teise maineka kineastiga. Pärast John Wyndhami bestselleri “Trifiidide päev” ekraniseeringut tegi stuudio Hammer Films ettepaneku proovida kätt režissöörina. Hammer ja selle rivaal Amicus tootsid üle veerandsaja Freddie Francise filmilavastuse, mille paremikku on arvatud õuduspõnevikud “Dr Terror’s House of Horrors” (1965), “Dracula on hauast tõusnud” (1968), “Mumsy, Nanny, Sonny and Girly” (1969) ja “Guul” (1975. Francise come-back filmioperaatorina sai teoks tänu David Lynchile ja tema “Elevantmehele” (1980). Freddie Francise viimaseks menufilmiks jäi Martin Scorsese “Hirmu neem” (1991).