Juubeli puhul

Tarmo Teder

Täna sada aastat tagasi kella nelja paiku pärastlõunal filmis Johannes Pääsuke Tartus Puiestee tänava kandis paiknenud Krasnojarski polgu kasarmute õues kahe kandepinnaga aeroplaani Farman, mida juhtis aviaator Utotškin. Kolme päeva pärast linastus Tartu kinodes Illusion ja Imperial kroonikapala „Utotškini lendamised Tartu kohal”, mis jäi jooksma terveks nädalaks. Sellega oli täidetud mitu olulist komponenti rahvusliku filmikunsti ja kino sünniks: eestlane filmis Eestimaal aset leidnud sündmust ja siin ilmutatud film jooksis meie oma kinodes, mida vaatas meie oma rahvas. Loomulikult oli Eestis filmi näidatud varemgi: 1896. aasta 4. oktoobri õhtul võisid tallinlased Pika tänava Börsihoone väikeses saalis 50 kopika eest näha umbes kümmet üheminutilist filmipala ja see programm jooksis kahe nädala pärast ka Tartu Bürgermusses. Sajandi alguse kinoetendused leidsid aset seltsiruumides ja teatrimajades, Eesti esimene paikne kino Illusion, mis mahutas ligi 350 vaatajat, avati Tartus 1908. aasta 17. aprillil. Koos Eesti kinodega hakati nende tarvis looma ka eesti liikuvaid pilte. 1892. aasta 30. märtsil kaupmees Jaani neljanda lapsena sündinud Johannes Pääsukest hakkas 15aastasena huvitama fotograafia. Teda koolitas kohalik meister. 1913. aastal tegi Pääsuke Eesti Rahva Muuseumi (ERM) suunamisel pika retke Põhja-Eesti rannikule, rändas Narvast Muhu- ja Saaremaale, võttis üles sadu pilte. Juba enne seda on Pääsuke vändanud filmi „Retk läbi Setumaa” (7 min), mida võib pidada meie esimeseks etnograafiliseks või ka antropoloogiliseks filmiks. Paljuski Pääsukese käe all tehakse 1914. aastal valmis ka eesti esimene mängufilm „Karujaht Pärnumaal” (12 min), mis peegeldas linnavalitsuse valimiste vastuolusid ja oli ka eesti esimene nn riiulifilm. Ilmselgelt geniaalne Pääsuke, keda on nimetatud „meheks kahe kaameraga”, jätkab fotografeerimise ja filmimisega Vene armees ja Esimeses maailmasõjas, kuid hukkub selle käigus 27. detsembril 1915. aastal rongiõnnetusel Orša jaamas Valgevenes.

Johannes Pääsuke võis oma lühikeseks jäänud lennu jooksul üles võtta kuni 40 lühifilmi, paljud pildid ja lõigud on kadunud Venemaale. ERMis on hoiul 1300 Pääsukese fotot saja aasta tagusest Eestimaast, muuseum andis Pääsukese 120. sünniaastapäevaks välja DVD „Esimene pääsuke” tema 10 filmiga (kokku 50 min).

Pääsukese võetud kroonika- ja vaatefilmides pole raske märgata lavastajakätt ja intensiivsust otsivat silma. Näiteks kroonikapala „Tartu linn ja ümbrus” algab panoraamse vaatega Toomemäelt all-linnale, kus on näha üks suitsev korsten, Toomel liiguvad igasugused jalutajad, professor Baeri ausamba ette aga marsib üks mees, kes nõjatub teatraalselt kuju piirdeaiale. Järgnev kaameravaade libiseb mööda Vanemuise teatri fassaadi, Barklay de Tolly ausamba jäädvustamisel on selgesti tunda Pääsukese kaadritagust seadjakätt: naise sabas jookseb mööda koer, jalutuskepiga härra ja päevavarjuga naine istuvad pingil, taamal vinnab poiss justkui käskluse peale ennast sambapostile istuma, eest jalutavad läbi daam koerakesega ja veel paar meest. Raske olnuks siis filmitehnikaga rohkem ühest stseenist välja pigistada, kaamera pööre statiivil oli peensusteni ette valmistatud. Liikumist püüab Pääsuke ka Raatuse platsil ja Rüütli uulitsal: saalivad voorimehed oma hobustega, linnainimesed jalutavad edas-tagasi, soldatid marsivad kolonnis, lodi kõigub vaiksel (!) jõeveel, jalakäijad sammuvad üle Puu- ja Kivisilla, ülevedaja tegutseb. Kvissentalis on võetud liikumist liikumiselt ja seda kogunisti vee peal! Libisevad lodjad, auru- ja sõudepaat, kaldal lehvib lipp vardas, daamid randuvad ja rong sõidab üle raudteesilla.

Kahjuks võib ainult oletada, kui suure eesti mängufilmimeistri sõi sõjaõnnetus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming