Kas te magate koos või eraldi?

Tarmo Teder

Kaader dokumentaalfilmist ?Võõras?, mis kujutab pöördsuhet: aafriklane Eestis ? eestlane Aafrikas. Dokumentaalfilm ?Võõras?. Re?ii, stsenaarium Kert Grünberg. Produtsent Raimo Jõerand, Kert Grünberg. Operaator Kert Grünberg, Margit Keerde. Montaa? Maks ?urin, Kaspar Kallas. Helimontaa? Tanel Roovik. Ruut Pictures, 2004, 28 min. Esilinastus Pärnu visuaalse antropoloogia festivalil ja 9. IX kinos Sõprus.

Kas teil on tõeline suhe või te teesklete? Miks te nõustusite abielluma aafriklasega? Kas teie köögikardinad on sinised või kollased? Kas teile maksti abiellumise eest? Kas te tähistate pulma aastapäeva? Mitmendal korrusel te elate? Kas te magate koos või eraldi?

Nendele, reaalset abielu hindavatele küsimustele peate vastama siis, kui heitsite mustanahalise või lihtsalt aafriklasega ühte ning teie kaasa taotleb elamisluba Eestis. Kodakondsus ja migratsiooniamet (KMA) kontrollib kõike, igat kanalit pidi laekunud infot, et hinnata teie abielu tegelikkust. Sest siira armastuse maski varjus kipub ka meil kanda kinnitama ebaausaid, kurjategijaid ja lausa terroriste. Võtab nagu ohkima, aga mis parata. Filmikriitik Jaan Ruus ütles pärast ?Võõra? nägemist, et demokraatia peab sisaldama mõõdukat bürokraatiat. Tuleb nõustuda ka Kivisildnikuga, kes ütleb filmis, et panga orjad surevad välja, sest neil ei jätku igasuguste liisimiste kõrval enam raha lapse jaoks.

 

Aafriklane Eestis, eestlanna Aafrikas

Armastus ei vaja raha, küll aga elamisluba. Mustanahaline Paul Adewale Sunmola saabus 1998. aastal Nigeeriast Prantsuse turistiviisaga Eestisse, ?kaotas? siin passi ja pisteti Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusse, kus tal olevat tulnud taluda ametnike mõningat vägivalda. Aga see ei takistanud tal Jõhvis kellegi Ulviga kontakteeruda ja mulatipoissi teha.

Eesti naine Kadri Humal Ayal tutvus Soomes magistritööd teinud Keenia mehega, abiellus temaga Tartus ja läks Aafrikasse elama, kus ta nüüd pärast abikaasa surma oma poega kasvatab ja uut abielu mõlgutab.

Pidevalt elamisloa pikendamisega kimpus Paul tunneb end Eestis riigiametnikest ahistatuna, aga Keenias mitte kellelegi pinda käiv Kadri istub mõnusasti oma aias korvtoolis ja elab lahedalt. Täiesti ei saa aga Keenia ja Nigeeria elukvaliteeti vist kõrvutada. Kuidas tunneks Kadri end Nigeerias? Selles hargnevuses pole eesti naise ja nigeeria mehe pöördstandardsed elukeskkonnad sümmeetrilised.

Audentese-Concordia rahvusvahelise ülikooli elektroonilise meedia eriala lõpetanud Kert Grünbergi (s 1965) diplomitöö ?Võõras? (juhendaja Arvo Iho) on tüübilt kerge portreteeriva kallakuga probleemfilm, mis proovib püstitada pööratud paari vastanduse: Aafrika neegrimees Eestis ja valge eestlanna Aafrikas, nende elukäigu ning murede-rõõmude-lootuste võrdluse. Rahvuslikuks taustaks on monteeritud arhiivist otsitud mustvalget stalinistlikku viljalõikust-koorilaulu, aafrika kristlikus kirikus püütud gospeltantsu. Filmi selgroog tugineb intervjuudele, peamiselt Pauli ja Kadri jutule, kommenteerivad KMA ametnikud, kirjanikud, kunstnik, psühhoanalüütik, rassistlik motomees, põgusalt antakse peategelaste elupaiga tausta, tänavapilti, lasteaeda, fotosid jm.

 

Eesti rassismi kratsimine

?Võõras? üritab kompida rassismi võimalikkust Eestis, kuid jääb seejuures konstrueerivalt hillitsetuks, millest sigineb pseudoprobleemi mulje. Huvitavamad on etnopsühhograafilised momendid, eestlanna ja neegrimehe mentaliteeti avavad lausumised pöördstandardses elukeskkonnas. Filmi emotsionaalseima misanstseenina mõjus Pauli ja tema pisipoja kodune õppetund, kus meie neegripere kahekesi nii armsasti eesti keelt purssis ja sellega iga filmi kui sellise jaoks ikka nii vajalikku südamlik-muhedat koomikat pakkus.

Suuremaks puuduseks arvan selle, et re?issöör Kert Grünberg, Sheffieldis inglise keele õpetajaks ja Taanis Gestalt-teraapiat õppinud daam, ei võtnud vaevaks tuua filmi Pauli abikaasat Ulvit. Perest oli vaid üks foto. Vaatajas oli tekitatud ju huvi: miks, kuidas, mis edasi? Tulnuks vähemalt Toomas Kümmeli stiilis näidata telefonitsi vms äraütlemist, keeldumist osaleda filmis. Ja miks suri Kadri magistrist abikaasa? Häirivalt, suisa jämeskemaatiliselt ja spekulatiivselt mõjusid vangikongi mõlki pekstud plekkuste näitamine ja kurjakuulutav helitaust pärast Pauli arestiteadet. Hiljem näidati Illuka korralikku varjupaika, mis paistis üsna hotelli tasemel. Või mõjus siis KMA ülekohut kurtva Pauli jutt nii kohutavalt kui rauduks surmamõistetu kambrisse?

?Võõras? sunnib nii vaataja kui filmikriitiku väikese detektiivina juurdlema. Miks Paul siia tuli ja nii väga Eestisse tahab jääda? Ühekordsel vaatamisel ei pruugita sellest aru saada. Annab ju Paul kaks versiooni: kaotas turistina passi; ?kaotas?, kuna oli Nigeerias inimõiguste kaitseks välja astunud üliõpilasliidu pressisekretär, keda hinnati valitsusvastaliseks ja kelle toanaaber tapeti. Au re?issöörile, et ta Pauli teises interjööris ja riietuses ?õnge püüdis?. KMA kapo tiib peaks neid väiteid kindlasti kuidagi kontrollima. Filmist nähtub, nagu tahaks end poja kaudu pooleldi eestlaseks arvav Paul millalgi Nigeeriasse kindlasti naasta. Millal, kellena, miks? Kuus aastat on ta siin elanud ja peab praegu Uue tänava lõpus restorani moodi söögiasutust African Kitchen. Ma ei ole aktiivne rassist ega tea peale jalgpalli Nigeeriast midagi head. Aina aids, agressiivne korruptsioon ja rahapetuskeemid.

Kas meie ühiskonnas peitub tugev sallimatus ja hirm teistsuguse kui võõra vastu? Kas oleme valmis nägema enda kõrval teisi kultuure ja rasse või on meie senise näilise tolerantsi alt plahvatamas uus ja ettearvamatu sallimatusepuhang? Neid küsimusi peaks ?Võõras? suutma vaatajas tekitada.

 

Vältimine ja enesekaitse

?On väga vähe neid eestlasi, kellel oleks olnud reaalseid kokkupuuteid neegriga. Selle tõttu ei olegi eestlasel nendesse mingit suhet, ei positiivset ega ka negatiivset,? arvab filmis kirjanik Andrus Kivirähk. Erinevalt poliitkorrektsest Kivirähast arvan ma, et keskmine eestlane on latentsest rassismist küllalt punnis. Passiivse mängu juures tehakse mittemidagiütlevat nägu. Kõigepealt peaks endale oma rassistlikust suhtumisest aru andma, alles siis saab sellest vabanema hakata.

Psühhoanalüütik Endel Talvik räägib ?Võõras?: ?Meie jagamegi väga palju inimesi omadeks ja võõrasteks keele printsiibil. Ja kui keegi räägib eesti keelt, siis ta on praktiliselt nagu eestlane. Ja samas me teeme keele õppimise suhteliselt raskeks. Nõuame igasuguseid võimatusi. See näitab seda, et me kuskil varjatult nagu üritame kaitsta ennast. Üritame nagu tõrjuda neid, mitte lasta oma keele ja kultuuri sisse.?

Sel foonil tasub uskuda ja loota, et kui Paul eesti keele ladusalt suhu saab, muutub ta meie oma ehtsaks eesti neegriks, kes ei piilu võõrasse kööki. Kadri sõnul iseloomustavat eestlast Kiek in de Kök ? mis toimub teise kodus?! Sellest huvist ka kollase ja seltskonnaajakirjanduse vohamine. Esiteks maja, auto ja laps ning siis: kas teine auto või teine laps? Mille/kelle kulu on sama. Aafrikas aga elatakse täiesti perekeskselt, et läheks edasi nimi ja sugu. Musta Mandri vabadust ja õnne adus seal kuu aega elanud kunstnik Tarrvi Laaman. Võtke vabamalt, eestlased! Suitsupääsuke talvitub Aafrikas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming