Loodus, Matsalu ja film

Sulev Teinemaa

Matsalus peeti 23. ? 26. septembrini II rahvusvaheline loodusfilmide festival Eelmisel aastal tehti Lihulas edukalt algust loodusfilmide festivaliga. Tänavune Matsalu II rahvusvaheline loodusfilmide festival, oli aastaga veelgi jõudu kogunud. Nelja päeva jooksul näidati 39 filmi 13 maalt. Kahel päeval alustati koguni kell üheksa hommikul ja nii õhtuni välja, kuus seanssi päevas, mis ületab isegi filmifriikide vastuvõtuvõime.

Filmid olid jaotatud kahte kategooriasse: ?Inimene ja loodus? ning ?Linnud?. Mõlemas anti välja kolm auhinda. Lisaks veel peapreemia festivali parimale filmile. ?ürii koosseisus Jeffery Boswall Suurbritanniast, läinud aasta festivali võidufilmi ?Siberi ellujääjad. Kahe rebase lugu? re?issöör Tom Arnbom Rootsist, muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann, Matsalu rahvuspargi asedirektor Kaja Lotman ja filmire?issöör Mati Põldre tunnistas peapreemia vääriliseks Iisraeli/Hollandi koostöös valminud Moshe Alperti filmi ?Pelikani odüsseia?.

Film räägib valgest pelikanist ja tema rännust Doonau delta-aladelt Lõuna-Rumeenias Aafrika järvedele ja tagasi. Kümnekilone pelikan, üks suureimaid rändlinde, toitub kaladest ning rännu ajal on tema ainsaks eluvõimaluseks Iisraeli arvukad kalatiigid. Ja nüüd algab inimese ning linnu vastasseis: pelikanid hävitavad tohutul hulgal kalu, tiikide omanikud hirmutavad neid kõikide vahenditega oma valdustest eemale. Muidugi ei tohi linde tappa ning pelikanide parv lendab ühelt tiigilt teisele ja nii läbi terve Iisraeli. See film nagu paljud teisedki demonstreeris tänapäeva filmitehnika tormilist arengut ja suurejoonelisi võttevõimalusi.

Kategoorias ?Linnud? võitis I preemia rootslase Tina-Marie Qwibergi film ?Rõõm kohtuda, künnivares?, kus üheks sü?eeliiniks künnivarese ja inimese vastuolu ning küsimuse püstitus: kui lähedale endale me tahame loodust? On ju meilgi saanud hallvaresest tüüpiline linnalind.

?Inimese ja looduse? kategoorias tõusis esimesele kohale Saksamaal valminud Aija Bley film ?Läti ? kõnnumaa Venemaa ja Riia vahel?, milles vaatluse all muusikaprofessor Valdis Muktupavelsi rännakud mööda kodumaad ja looduse häälte kogumine.

Mitmed filmid käsitlesid elu looduskaitsealadel. Kui Matsalus on herefordi ja ?oti mägiveised harjunud inimese lähedusega ning hoiavad rannakarjamaid ja teisi rohumaid korras, siis Kostroma linna lähedal Venemaal on juba kuuskümmend aastat Sumarokovo põdrafarm. Metsik põder on siin peaaegu kodustatud ja seda sel viisil, et tema hooldaja kastab käe põdra lootevedelikku ning annab kätt loomale nuusutada, hiljem peab too inimest enda pojaks.

Eesti loodusfilm oli festivalil samuti väärikalt esindatud: Rein Marani hiljuti valminud filmid ?Pesupäev ehk Väike linnuaabits? ühe metsajärvekese ümbruse lindudest ja ?Reekviem laululuigele?; Elen Lotmani ?Jäägermeister? Imavere jahimehest Mati Hõbemäest, kes hoolitseb pigem ulukite eest kui kütib neid; Norras Tromsö ülikoolis visuaalantropoloogiat õppinud Janno Simmi juba mitu auhinda saanud ?Sügis Obi jõel?.

Matsalu festivalil ei vaadata üksnes filme: siin oli üleval mitu põnevat loodusfotonäitust, korraldati filmimeeste töötuba ?Loodusfilmija argipäev? ja loodusfoto töötuba ?Pildistamine varjest?, toimus linnuvaatlus ja loodusekskursioon Matsalu aladele.

Festivali populaarsus oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud, paljudel seanssidel oli Lihula kultuurimaja küllalt suur saal rahvast peaaegu täis. Kindlasti aitas kaasa ka asjaolu, et kõikide filmide väga head eestikeelset tõlget võis kuulata kõrvaklappidest. Muidugi vääriks enamik Matsalu festivali filmidest näitamist televisioonis, nii nagu on juba aastaid tavaks Pärnu festivali puhul.

Vähimagi kahtluseta on Matsalu festivalil tulevikku: põhikorraldajad Ago Ruus, Tiit ja Vaike Mesila ning Kaja ja Alex Lotman on kõik nii rahvuspargi kui ka loodusfilmiga tihedalt seotud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming