Nähtav ja kuuldav surm

Olev Remsu

Nukufilm ?LAUD?. Autorid Jelena Girlin ja Mari-Liis Bassovskaja, kaamera Urmas Jõemees, muusika Malle Maltis, hääled Üllar Saaremäe, Merle Jääger ja Marius Peterson, produtsent Arvo Nuut. Nukufilm OÜ, 2004, 20 min. Esilinastus 14. oktoobril.

Neljapäeval kinos Sõprus esilinastunud ?Laua? eel näidati otsekui soojenduseks põnnidele mõeldud nukufilmi ?Mirjami peitusemäng?, mille suhtes midagi erilist öelda ei oska. Keskeltläbi tükk, ei parem ega halvem kui kümned sellesarnased enne ja pärast seda. Niisuguseid on tehtud paarkümmend aastat ja tehakse mühinal edasi. Igatahes lapsepabulad on autoritele tänulikud, nagu nad on tänulikud iga asja eest, mis ekraanil end veidi liigutab ja pilku tõmbab. Kapitalismi ajal tuleb seesugusesse toodangusse suhtuda nõudluse ja turu vaatepunktist ning kui stuudio rahaline seis on okei, siis võib endale lubada festivalifilmegi, mis vaataja pahviks löövad.

Täiskasvanud vaatajale suunatud ?Laud? seda tegigi. Alustame kõigepealt teemast. Teatavasti eristub meie ajastu kõigist eelmistest (ja tulevastest?) selle poolest, et meil ei ole oma, üldiselt omaksvõetud surmakontseptsiooni. Kõik enne meid elanud inimesed on teadnud, mis asi on surm, meie aga oleme nende tarkuse välja naernud kui tobeduse, ent ise laiutame käsi, meil ei ole midagi asemele pakkuda.

Muidugi tegelevad üksikud suured mõtlejad ka meie ajal surma olemuse lahkamisega, üheks mõjukamaks neist on olnud Poola katoliiklik filosoof  Tadeusz Kantor.

Kui keegi oleks mulle kunagi öelnud, et ta tahab teha filmi Kantori filosoofia järgi, oleksin ma selle kavatsuse põrgulikult keeruliseks hinnanud.

Esiteks, kuidas sa visualiseerid abstraktsust? Kas keegi on kunagi surma kui sellist peos hoidnud ja teab meile öelda, mis värvi ja mis kujuga see on? Meil on ainult müüdid ja folkloor, nende mõju on aga meie ajastul õige õbluke, pealegi pole need kõigile üheselt mõistetavad. Filmikujund peab olema aga ekraanil eelkõige materialiseerunud ning arusaadav. Näiteks abstraktset maali hinnates ei jõua publik eales samale arvamusele, et mida see värvigamma seal lõuendil tähendab, isegi siis mitte, kui autor on pildiallkirjaga püüdnud vaatajat suunata.

Teiseks tuleb mõttelist, füüsiliselt tajumatut asja analüüsides lõhkuda loo struktuur, argumentide loogikas ei kehti enam enne-pärast kronoloogia, selle asemele tuleb hoopis tees-antitees seaduspärasus. Ja ikkagi, kuidas sa argumente ekraanil näitad, neid vastandad?

Nii näemegi, et filmis ?Laud? ei ole sünni, raseduse, laulatuse, ristsete ega surma järjekorral mingit tähtsust, sellest kinnipidamine oleks teinud võimatuks probleemi lahata. Surm räägib poola keeles, vaatajat mõjutab diktori hauatagune diktsioon- ja viimasest saame me aru. Ainult muusika saab süüvida surma olemusse, kuna on sama abstraktne nagu filosoofia ja matemaatika. Eestikeelnegi jutt kuulub pigem helide maailma, loomulikult peab see olema katkendlik, ütleme, et aforistlik. Ja ongi! Pealegi nukufilmile sobivalt humoristlik, mis lisab surmateemale oma musta nüansi.

Ja visuaalne kate, mis loomulikult on filmi puhul kõige olulisem? Kuhugi audiaalse ja visuaalse kujundi vahepeale jääb tango, mis teatavasti peaks väljendama surmapõlgust, alistumist ükskõik kui jubedale saatusele.

Esimesel tutvumisel tundus mulle, et film pakub kõrvale rohkem kui silmale, ent uuesti vaatamise järel võin julgelt öelda: vaataja mõlema meele nõudmised on perfektselt täidetud. Muidugi ei saa keegi nõuda, et autorid pakuksid talle tema nägelikku ettekujutust surmast, juhul kui see üldse eksisteerib. Me võime ainult hinnata, kas ekraanil esitatud surmaversioon on meile esteetiliselt vastuvõetav, ega seal leidu maitse- ja muid vääratusi. Mina ei leidnud. Minu meelest on film täielik kümnesse tabamine! Eesti animatsioon kasvatab endale tegijate uut põlvkonda, kes kindlasti jätkavad festivalidelt auhindade toomist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming