Nihestus siin- ja sealpool piiri

LAURENCE BOYCE

Lühifilm „Piirid“ („Borders“, BOP!, Eesti 2015, 18 min), režissöör Mikk Mägi, stsenarist Gustaf Borman Bränngard, operaator Madis Reimund, produtsent Hanna Samoson. Osades Rain Tolk, Jaanika Arum, Olga Grišina, Mattias Naan, Indrek Liivlaid jt. Esilinastus 19. oktoobril kinos Sõprus.

Stella (Jaanika Arum) ja teised esitavad väljakutse karakteriklišeedele.

Stella (Jaanika Arum) ja teised esitavad väljakutse karakteriklišeedele.

Kaader filmist

Mikk Mägi lavastatud uus Eesti lühifilm „Piirid“ jälgib mitme striptiisiklubis töötava inimese käekäiku. Tegevustik leiab aset ühe öö jooksul ja hedonistlik kräu lõpeb tegelaste missiooniga päästa röövitud kass. Esmapilgul on film veider segu seksialal töötajate draamast (Kesk- ja Ida-Euroopa on sellelaadsetele filmidele osutunud viimastel aastatel viljakaks pinnaseks) ja robustsest huumorist. Kui aga kaevata veidi sügavamale, siis hakkab paistma peen satiir mitte ainult päevapoliitika, vaid ka vaataja ja tema ootuste pihta. Film algab Stella-nimelise tüdrukuga popkultuuri lahkavas loengus. Tüdruk teeb õpetaja maatasa, kuna see räägib täpselt sama juttu, mida ta oli rääkinud kolme aasta eest. Lõige striptiisiklubisse, kus omanik Indrek (hea esitus Rain Tolgilt) kurdab selle üle, kuidas televisioon kajastab Ukraina kriisi, ja deklareerib, et Putini suhtes on kõigil halb eelarvamus.

Need esimesed minutid seavad paika mitu vastandust: vana ja noor, kõrge ja madal kunst, meedia ja reaalsus. Varsti on selge, et karakterid on paljude nende opositsioonide kehastuseks, nagu ka film ise. Kui Stella jõuab striptiisiklubisse ja hakkab ühe Nadja-nimelise tüdrukuga õiendama, tundub, et film liigub mööda sissetallatud rada. Nadja, keda näeme filmi alguses koos tütrega, tundub olevat rabelev ema, kellele hirmsad asjaolud on strippamiskohustuse peale surunud (eriti kui ta mainib, et tema vene peika on nende kassi varastanud). „Piirid“ võib küll viidata väljapressimisele – Indrek annab Nadjale passi tagasi –, aga välditakse teiste sellesarnaste filmide reasõnumit, näidates naisi oma tegevuses pigem jõupositsioonil. Kollaaž asutust väisavate klientide nägudest jätab neist mulje kui tuhkhallide nägudega kibedast kambast, eriti naistega võrreldes. Hiljem, kui tüdrukud koos klubi töötajatega joovad ja narkootikume tarvitavad, ei näidata seda kui liialdamise ja sõltuvuse sünget paraadi, vaid pigem hedonistlikult. Iga osaleja on tragi vabatahtlik ja üritus ei erine mingil moel teismeliste laupäevaööst. Sündmuste arenedes näeme Indreku blufi ja hooplemise taga pigem vaikset ja puudustkannatavat meest ning ettekujutus sellisest tegelaskujust kui seksistlikust alfaisasest seast pööratakse pea peale. Selline pidev karakterikujunditega mängimine, mis muuseas on raamitud kestvasse teemasse – kuidas on olla eestlane või venelane – muudab kogu filmi vastuoluliseks.

Isegi filmimise stiil, tihti klubi punasesse valgusesse uputatud toores, aga funktsionaalne pildikeel, ei sobitu intellektuaalsete mängudega kinolinal. Pealegi on üks „Piire“ läbivaid teemasid ka „see, mida sa näed ja kuuled, ei pruugi olla tingimata tegelikkus“.

Võrdluses Eestis viimastel aastatel toodetud lühimängufilmidega on „Piirid“ kahtlemata huvitav film. Nagu öeldud, on Kesk- ja Ida-Euroopas sellesarnast temaatikat viimasel ajal tihti käsitletud, Eesti lühifilmitegijad on sellest aga mingil põhjusel eemale hoidnud ja valinud maagilise realismi tee, nagu näiteks äsja linastunud „Liblikmees“ (Edina Csüllög, 2015) või „Äralend“ (Carlos E. Lesmes, 2015). „Piiridele“ kõige lähemal on ehk Carlos Lesmese 2014. aasta lühifilm „Kaardimaja“, mille narratiivi kulg on Mäe filmi omast märksa sirgjoonelisem, aga pakub huvitavat võrdlusmomenti. On ehk liig nimetada „Piire“ satiiriliseks meistriteoseks. Samas on selle filmi karmi esteetika ja musta huumori varjus lihtne jätta märkamata peenemaid nüansse foonil ja huvitavat vaatenurka nii popkultuurile kui ka vaatajate ootustele.

Tõlkinud Tristan Priimägi

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht