Ohjeldamatud söömisorgiad ja lahkumine Havannast

Aare Ermel

 

Endise õgimistšempioni Kálmán Balatony

(Gergely Trócsanyi) maine eksistents sõltub

“Taksidermias” täielikult tema topisetegijast

poja suvast.

 

Kolm aastat tagasi linastus PÖFFil ungarlase György Pálfy debüütfilm “Hõkk”. See oli müstikasegune lugu väikesest kolkakülast, kus naised jagavad ühist saladust ja meeste eluiga on üsna piiratud. Juba oma esimeses filmilavastuses keskendus Pálfi pisidetailidele. Järgmises menufilmis  “Taksidermia”, mille aluseks Lajos Parti Nagy jutustused, on noore režissööri fantaseerimisoskus veelgi muljetavaldavam.

Kolmeks liigenduva “Taksidermia” esimene osa kandub aega, kus ohvitserist taluperemehe kehvalt koheldud tentsik himustab kohalikke naisi. Pärast sea veristamist avaneb õnnetul mehel viimaks võimalus oma lihalike himude rahuldamiseks ning üheksa kuud hiljem sünnib poisslaps, kellel on seasaba ja tohutu söögiisu.

“Taksidermia” keskmises osas on vallaslapsest kasvanud töölisriigi rahvussangar, võidusöömismeeskonna meisterõgija, kelle elueesmärgiks on saada maailmameistriks ja abielluda sama ala naistšempioniga.

Groteskse filmiloo lõpuosa keskmes on suguvõsa kolmanda põlvkonna esindaja. Samal ajal, kui pidevalt oma kõhtu täitev ja tühjendav isa on muutunud vaalasarnaseks lihamassiks, tegeleb topisetegijast poeg loomade prepareerimisega. Kahe põlvkonna vahelised erimeelsused on juba ammu üle pea kasvanud. Ja kui siis isa tervis lõpuks üles ütleb, sünnib palsameerijast poja esimene tõeline meistriteos.

Tuleb nõustuda PÖFFi kataloogis ilmunud hinnanguga. György Pálfi tänavust festivalihitti võib tõepoolest vaadata nii allegoorilise loona erinevatest ajastutest, ideoloogiatest ja unistustest kui ka lihtsalt kui perfektse kaameratöö ja eriefektidega šokikunsti.

50aastane Kuuba päritolu filminäitleja Andy Garcia (kodanikunimega Andrés Arturo García Mednéndez) on osalenud tänaseks rohkem kui poolesajas filmis. Esmajoones meenuvad tema rollid põnevikes “Puutumatud”, “Must vihm” ja “Ocean 11”. Andy Garcia on kehastanud nii Federico García Lorcat (“Surm Granadas”, 1997) kui ka maalikunstnik Amedeo Modiglianit (“Modigliani”, 2004). Kiivalt oma eraelu tüütu kõmuajakirjanduse eest kaitsev näitleja on praegu üks populaarsemaid ja mainekamaid latiinonäitlejaid Hollywoodis.

Andy Garcia lahkus koos vanematega Kuubalt, kui oli viieaastane. Mõte teha film 1950. aastate lõpu Kuubast küpses temas 16 pikka aastat. “Kaotatud linna” stsenaariumi esimesest visandist jäi pärast pidevat ümberkirjutamist ja viimistlemist alles napilt kolmandik. Ning kui kõik vajalikud ettevalmistused tehtud, suudeti filmivõtted teostada 35 päevaga. Saareriigis filmimisest ei tulnud paraku midagi välja ning see ei olnud kaugeltki esimene kord, kui Kuuba asemel tuli leppida Dominikaani Vabariigi vaatamisväärsustega.

Guillermo Cabrera Infante romaanil põhinev “Kaotatud linn” meenutab sündmusi 1950. aastate lõpu Kuubal, kui mässulised eesotsas Fidel Castroga trügisid võimule ja kukutasid senise presidendi Fulgencio Batista. Kõike aset leidvat näidatakse Havanna külastatavaima kabaree El Tropico omaniku Fico Fellove (Andy Garcia) ja tema perekonna saatuse kaudu. Väikese eelarvega “Kadunud linn” on näitleja ja režissööri Garcia eleegiline retrofilm neist kaugetest aegadest, kui kõik oli veel ees. Igal juhul on tegemist palju etema saavutusega kui seda olid režissöör Richard Lesteri “Kuuba” ja Sydney Pollacki “Havanna” (uusversioon klassikafilmist “Casablanca”).

Loomulikult kutsus Andy Garcia oma filmi teisi nimekaid Kuuba päritolu näitlejaid. Nii kehastab peategelase Fico ülikooliprofessorist isa teenekas Itaalia makaronivesternide ja krimipõnevike staar Tomas Milian ning lapsepõlvesõbrast politseikaptenit Casteli Steven Bauer (“Arminägu”). Tundub, et Andy Garcia on üritanud luua klassikalise gangsterisaaga “Ristiisa” Kuuba analoogi, kuid meisterdanud valmis midagi, mis mõneti meenutab Francis Ford Coppola gangsterimuusikali “Cotton Club”. On küsitav kuidas peakangelane suutis endale Castro Kuubast nõnda kiiresti väljasõiduviisa hankida. Selge see, et kogu saart endaga käsipagasiga kaasa ei vii. Ent milleks oli vaja näidata Fico Fellove sünnimaalt lahkumist peaaegu 60 filmiminutit?