PÖFF käib vaikselt edasi

Margit Adorf

Hiina režissööri Wong Kar-Wai filmi „Minu mustikakarva ööd“ saab Eestis vaadata 28. detsembrist kinos Sõprus. kaader filmist PÖFF on selleks aastaks jälle läbi saanud, korraldajad on statistika kokku löönud ja tulemuseks saanud, et ka sel aastal on kohaliku filmifestivali populaarsus rahva seas kasvanud. Pikki pimedaid õhtuid ja öid veetis kinosaalides üle 50 000 vaataja.

PÖFF on aga veelgi laiem kui see üürike periood novembri lõpus, detsembri alguses, mil festival ametlikult käib. Iga aasta festivaliprogrammis leidub hulganisti filme, mis jõuavad pärast festivali kinosaalidesse, ka tasub jälgida ETV kava, sinna on valitud samuti suur hulk festivalil näidatud filme.

PÖFFi filmide hulgast hakkab kinodes veel selle aastanumbri sees jooksma hiina režissööri Wong Kar-Wai film „Minu mustikakarva ööd“, mida saab vaadata 28. detsembrist. See oli PÖFFil ka film, mille piletid esimesena välja müüdi. Ilmselt oli siin tõmbenumbriks muljetavaldav hulk staare: Norah Jones, Jude Law, Rachel Weisz, Natalie Portman, David Strathairn.

„Minu mustikakarva ööd“ on koostööfilm, ühtlasi on see režissööri esimene ingliskeelne film. Kohalikule publikule ei tohiks autori nimi tundmatu olla: Wong Kar-Wai filme on PÖFFi raames varem näidatud neljal korral, see on siis viies. Antud film pole küll Kar-Wai tööde seas suurem pärl, sobib pigem nii-öelda kollektsionääridele. Ilmselt on siin tema komistuskiviks saanud just võõras keskkonnas toimetamine, näib, nagu saaks autor paremini kontakti siiski oma kodusemate näitlejatega ning harjunud miljöös. Võib-olla hakkab siin segama ka see, et tahes-tahtmata hakkame seda võrdlema nii-öelda päris ameerika filmidega, nii-öelda päris maanteelugudega. „Minu mustikakarva ööd“ jääb siinkohal siiski näpuharjutuseks.

Nagu juba vihjatud, toimub tegevus USAs ning tegemist on omalaadse road-movie’ga. Armastuses vastu näppe saanud noor daam (Norah Jones) rändab ettekandjana läbi Ameerika, otsides oma meelekibedusele lohutust. Norah Jones on järjekordne laulja, kes proovib näitlejana kätt, kuid paraku peab ütlema, et selles filmis on ta siiski tuim ning ta võiks pigem jätkata oma lauljakarjääri. Võimalik aga, et tema näitlemine mõjuks palju paremini, kui tema kõrval poleks nii palju „vanu kalu“. Film on paljuski kobav ja konarlik, nii loo enda osas kui ka dramaturgia, kuid kokkuvõttes loob Wong Kar-Wai filmis siiski mõnusa kulgemise emotsiooni ja me näeme ekraanil head visuaali.

Cannes’i filmifestivalil osales see linateos võistlusprogrammis, kui päris täpne olla, siis oli see film festivali avafilmiks, PÖFFil oli see lihtsalt valitud teoste seas. Cannes’is ei saavutanud see linateos suuremat menu, loiult reageeris nii publik kui ka kriitika. Ometi võib soovitada, et kui see film jäi PÖFFi raames nägemata, siis võib äsja lõppenud festivali vaimu selle filmi vaatamisega elus hoida.

Tõeliselt lahe PÖFFil tutvustatud film on aga režissööride Adam Ravetchi ja Sarah Robertsoni „Arktika-lugu“, mis valiti lastežürii poolt „Just Filmi“ parimaks lastefilmiks. Seda saab praegu vaadata näiteks kinos Sõprus. Õigupoolest ei saa seda üldse lastefilmiks nimetada, see on loodusfilm, mis peaks iga südamega vaataja nunnumeetri lakke kruvima. „Arktika-lugu“ on hea montaažiga ning suurepäraste looduskaadritega meelelahutus, millele on kirjutatud ka muhe tekst, mida loeb peale räpparina tuntud Queen Latifah. See ei ole tõsine teadusfilm, kuid pole ka pelk naerutaja, polaarloomi ähvardavast kliimasoojenemisest tuleb ka siin juttu ja nii, et iga lapski peaks aru saama, et tegemist on tõsise asjaga. Pange oma nunnumeeter proovile: kui see seda filmi vaadates üldse tööle ei hakka, tasuks kaaluda nõustaja poole pöördumist.

Niisiis soovitan ka PÖFFide vahel silmad lahti hoida, sest tegelikult hiilib selle vaim ringi ka festivalide vahelisel ajal.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming