Pealelend

Aili K?ler

Priit Tender, animafilmirežissöör Nukufilmi juubelinäituse “Hing sees” pidulikul avamisel jäi mulje, et eesti animafilm oli Londoni animafestivalil erakordselt populaarne. Olid seal ise kohal – kuidas sellega ikkagi on?

Londoni rahvusvaheline animafestival kõlab suuremalt kui ta tegelikult on. Tegemist oli väikse ja koduse Soho-üritusega, mida peeti nüüd juba neljandat korda, kuid see kogub vaikselt üha enam populaarsust. Kuna korraldajad on suured Eesti fännid, siis polnud ime, et selle aasta fookuses oli meie animatoodang. Ehk on oma süü ka asjaolul, et mõned juhtivad inglise animafilmiteoreetikud nagu Jayne Pilling jt peavad eesti animatsiooni nii veidraks nähtuseks, et on veendunud, et see ei ole maist päritolu, vaid tulnud kusagilt kosmose avarustest. Seevastu jaapani filmitegijad on veendunud, et maailmas ei ole midagi tavatumat kui eesti kamašokolaad, kuna selle muster ei koosne mitte ruutudest, vaid rombidest. Seda nähtust aga ei pidanud kusagil mujal maailmas esinema.

Kamašokolaadiga seostubki selle reisi ehk olulisim seik. Nimelt hakkas kuulus inglise animategija Phil Mulloy ühes baaris kamašokolaadi paberilt küünega hõbedakihti eemaldama. Vedasin 800 naela peale kihla, et tal see ei õnnestu. Naiivse lääne inimesena võttis ta kihlveo vastu ning muidugi kaotas selle. Kuna Philil aga tüüpilise inglasena raha ei olnud, siis sain endale ta kanuu (ta elab ühel Thamesi saarel ja pidi vahel kanuuga poes käima).

Seega võiks öelda, et eestlastel läks Londonis päris hästi. Ah jaa, festivali austraallasest korraldaja Malcolm Turner lubas novembri lõpul 10 kilo kängurulihaga Eestisse tulla ja PÖFFi animafestivali raames ühe korraliku känguru-barbeque korraldada. Aga see pidi vist üllatus olema…

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming