Rahvusvaheline mees Maximilian Schell

Jüri Laulik

 

„Jalakäija” („Der Fußgänger”, Šveits-Saksamaa-Iisrael 1973, 94 minutit). Režissöör Maximilian Schell, stsenaristid Dagmar Hirtz ja Maximilian Schell, operaatorid Klaus König ja Wolfgang Treu, helilooja Manos Hatzidakis, monteerija Dagmar Hirtz, produtsendid Maximilian Schell, Franz Seitz ja Zev Braun. Osades Gustav Rudolf Sellner (Alfred Giese), Maximilian Schell (Andreas Giese), Peter Hall (Rudolf Hartmann), Peggy Ashcroft leedi Grey), Elisabeth Bergner (Henriette Markowitz) jt.

 

„Kohtunik ja tema timukas” (“Der Richter und sein Henker”, Šveits-Saksamaa 1975, 88 minutit). Režissöör Maximilian Schell, stsenaristid Friedrich Dürrenmatt, Roberto De Leonardis ja Maximilian Schell, operaatorid Roberto Gerardi, Ennio Guarnieri ja Klaus König, muusika Ennio Morricone, monteerija Dagmar Hirtz, produtsendid Maximilian Schell ja Arlene Sellers. Osades Jon Voight (Walter Tschanz), Jacqueline Bisset (Anna Crawley), Martin Ritt (Hans Bärlach), Robert Shaw (Richard Gastmann), Friedrich Dürrenmatt (kirjanik Friedrich), Helmut Qualtinger (von Schwendi) jt.

Saksa film on lõiganud uuel aastatuhandel rahvusvaheliselt hulga loorbereid. „Allakäik”, „Sophie Scholli viimased päevad”, „Teiste elu” ning ka siin rubriigis jutuks olnud „Valerahategijad” on silmapaistvamad näited, kõik üsna kroonitud ja ohtralt äramärkimist leidnud filmid. Kusjuures kõigis neis klaaritakse sakslaste suhtumist oma ajaloosse, täpsemalt eelmisesse sajandisse.

Samas peab tunnistama, et saksakeelne filminäitleja ja -režissöör Maximilian Schell (sünd 1930), üks selle uue edulaine eelkäija, on jäänud oma saavutuste, suhtumise ja prestiižiga meil üsna tundmatuks. Tegemist on kineastiga, kelle elust ja loomingust saaks kerge vaevaga terve pika biograafia kirjutada. Juba see on eriline, et teda võib leida nii Šveitsi, Austria kui ka Saksa filmitegijate hulgast. Maximiliani isa oli Šveitsi kirjanik Hermann Ferdinand Schell ja ema Austria näitlejanna Margarethe Noé von Nordberg. Maximilian sündis Austrias, kuid 1938. aasta Anschluss’i järel asuti elama Šveitsi Zürichisse. Vanemad olid Hitleri ja natsismi vastu ning see joon läbib sügavalt ka nende poja loomingut. Sakslasedki peavad teda omaks, algas ju tema näitlejakarjäär Münchenis ja Hamburgis, pealegi on ta  mänginud paljudes Saksa filmides.

Saksakeelses kultuuriruumis räägiti kunagi Schelli dünastiast, kõik õed-vennad on olnud tunnustatud näitlejad. Vanem õde Maria Schell (1926–2005) oli 1950.-1960. aastatel Saksamaal populaarsem kui Maximilian ning osales ka mujal Euroopas ja Hollywoodis tehtud filmides. Maria lõpetas näitlemise haiguse tõttu 1990. aastatel ning tema lõpp oli pikk ja vaevaline. Maximilian Schelli dokfilmi „Minu õde Maria“ valmimise ajal oli endine ekraanikuulsus juba päris dementne.

Eestiga on Schell siiski nii palju seotud, et päris iseseisvuse alguses kõndis ta ringi mööda Raekoja platsi ja lavastas „Küünlaid pimeduses”, tegi seal ka ühe rolli, peaprodutsendiks oli Ilmar Taska. 1993. aastal valminud telemängufilmist šedöövrit ei saanud. Põhjalikemais Schelli filmograafiates on see küll ära mainitud, aga üldiselt lähevad nii filmimees kui ka kriitikud sellest kui piinlikust vahejuhtumist vaikides mööda. Maximilian Schell on teinud oma sadakond rolli filmides ja teleseriaalides, teatrist rääkimata, lisaks veel mitmed silmapaistvad režissööritööd. Selge, et mõned asjad lähevad nihu.

Näitleja-lavastaja auhinnakapis on Hans Rolfe rolli eest filmis „Nürnbergi protsess” saadud Oscar ja Kuldgloobus ning veel 15 tunnustusemärki. „Jalakäijat” ja „Kohtunikku ja tema timukat” mainivad mitmed noorema põlvkonna saksakeelsed režissöörid kui eeskuju või mõtlemapanevat filmi. Mõlemad teosed on aukohal Schelli 75. sünnipäevaks üllitatud DVD-kogumikus (levitaja EuroVideo), kus lisaks veel tema „Lood Viini metsadest” („Geschichten aus dem wiener Wald”, 1979) ja režiidebüüt „Esimene armastus” (”Erste Liebe”, 1970).

„Jalakäija” on lugu edukast Saksa töösturist ja poliitikust Alfred Giesest, kes tõuseb esile nn Saksa majandusime ajal. Elus justkui kõik saavutanud, kohast ühiskonna tipus kuni noore armukeseni, aga juba päris filmi alguses hakkavad õlitatud mootoris krudisema liivaterad. Meest jälitab ajakirjandus, minevikus leegitseb üks Balkani küla, kus natsid vastupanuliikumise pärast kõik tapsid. Alfred teenis sõjaväes, tema silme all on hukkunud edukas poeg, teine poeg ei hooli isast ja tema elust absoluutselt. Teise pooluse moodustavad ajakirjanikud, kes peavad jahti tuntud töösturile ja on alati valmis tõde väänama või vajaliku soustiga üle valama. Põhiline, et tuleks pauk ja sensatsioon müüks.

Schell on osanud sellesse filmi paljude (küüniliste) dialoogide kõrval sisse panna palju sooja inimlikkust, eriti peategelase ja tema lapselapse suhetesse. Ta ei ole oma natsivastalisuses must-valge, Hitlerit vihates pole valmis olnud Stalinit kallistama ja Vissarionovitšile oode laulma.

„Kohtunik ja tema timukas” on Schelli kaasaegse ja -maalase, Eestiski ilmunud Friedrich Dürrenmatti ebakriminull. Mäng käib selle peale, kuidas vananeval politseinikul ei õnnestu vastasmängijat, kes on mõrvar ja kurjategija, kuidagi paljastada ning lõpuks kavaldab noorema kaastöötaja Tschanzi oma vastast tapma. Tschanzi mängib noor Jon Voight, tema armastatut noor Jacqueline Bisset. Režissööri autoriteeti näitab ka see, et filmi alguses tapetud politseiohvitseri ehk siis laiba sõnatut rolli mängib Donald Sutherland. Laiba äravedamine auto esiistmel on ilus väike sissejuhatav misanstseen mitmepalgelisele ja järjest muutuva seisuga mängule. Ega asjata pole ühes väikeses rollis ka iseendaga malet mängiv Dürrenmatt. Film tuli välja selline, et sellest võiksid ka tänapäeval õppust võtta kümned thriller’i- ja kriminullitegijad.

Kuna peaosaline Jon Voight sai võtete ajal tütrekese isaks, siis jänkide värskemates Schellile pühendatud kirjatükkides on väga olulisel kohal fakt, et ta on Angelina Jolie ristiisa.

Maximilian Schell saab 8. detsembril 78aastaseks ja jätkab tasapisi tööd. Tema filmilavastusi vaevalt kusagil Eestis videolevis liigub, aga Interneti kaudu ei tohiks nende vaatamine olla probleem.

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming