Skalpell: Olev Remsu vaated ehk pealiskaudsus

Hando Kuntro

  Olev Remsu 2007. aasta 19. jaanuari Sirbis ilmunud artiklit, mis puudutab Edvard Oja dokumentaalfilmi “Vaade mäelt”, iseloomustab minu meelest lausa mitu mõõdet. Ühelt poolt objektiivne kriitika, mis oleks lausa sümpaatne, kui ei oleks tegu Remsuga. Teiselt poolt lubab ta endale mitmeid faktivigu. Asutatakse turismiobjekt Pandivere Paeriik, kirjutab autor. Tegelikult tulid Emumäele kokku kuue omavalitsuse juhid, et siin sõlmida koostöökokkulepped ja pidada nõu. Edasi jätkab ta juba lausvalega: kooli alguspäeval kingib vallaametnik koolile Edgar Savisaare telliskivi “Peaminister”. Kõik oleks õige, kui vallaametnik asendada sõnaga “vanaduspensionär”. Ei olnud see mees vallaametnik kinkimise hetkel ega ole ta seda ka praegu mitte. Tundub, nagu oleks Remsu olnud filmi vaadates purjus ja vahepeal suisa tukkuma jäänud, kuigi usaldusväärsed allikad ütlevad, et ta on joomisest ammu loobunud ja ühendust Alkoholivaba Eesti juhtima asunud. Tubli on! Seda enam paneb imestama, et sellise pagasiga mees paigutab Emumäel toimuvad spordiüritused rubriiki “Tasuline reklaamtekst”. Rakke valla ja paljude tublide inimeste koostööst sündinud üritused aitavad karskusele rohkem kaasa kui ükski tühi plära.

Osalesin filmis just seepärast, et saata sõnum põhjakäinud inimestele, et muutumine on võimalik: saada kaineks ja tulla ühiskonda tagasi normaalse inimesena. Remsult oleks oodanud pigem toetust kui materdamist. Ja milleks reklaam, kui Emumäel on pileti hind püsinud muutumatuna kümme aastat: õpilane maksab kaks ja täiskasvanu viis Eesti krooni. Hämmastav, mis!? See ei ole olnud äriprojekt, rahajumala austatud kummardaja.

Heitnud Edvard Ojale ette terviku ebarahuldavat valdamist, libastub Olev Remsu nüüd ise, hakates filmiteema väliselt heast peast kiruma Eestimaa turismiobjekte. Minu ehitatud ja välisturistide hinnangul Euroopas ainulaadset kännumaja nimetab ta vusserdiseks. Sellesama, ka paljude nimekate kunstnike poolt kiidetud objekti tunnistab ta üheselt maitsetuse tipuks. Aamen!

Äkki meenus mulle Remsu aastatetagune ilkumine Toomas Uba aadressil ja sellele järgnenud skandaalid Urmas Otiga kuni kohtupingini välja. Kui ühe kaine mehe sees on nii palju kiledat kurjust, siis milline võiks ta olla veel joodikuna? Halvasti öeldud sõnad üksteisele. Solvavad, lahmivad artiklid. Õnneks ei ole võimalik seda valu mõõta. Tulemus oleks õõvastav.

Härra Remsu, mõtle sellele, kui Sa jälle justiitsministeeriumi ees ERSP piketil seisad! Seal on ju aega mõelda. Tuleta ka meelde Jeesuse kuulsat mäejutlust! Kasutada ära vahendina Salla inimesi Edvard Ojale isiklikul tasandil koha kättenäitamiseks ei ole oksüümoronlus, vaid triviaalne manipuleerimine. Kasutasin praegu meelega Remsu edevat sõnavara tema enda vastu.

Pean lugu ilusast eesti keelest, sellisest, mida õpetab Mari Tarand. Ah jaa, Remsu, kui mu nime veel kunagi kirjapildis kasutad, tee seda palun õigesti. Kirjanikule peaks see pisiasi olema jõukohane küll.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming