Struktuuri on vaja uuendada

Mikk Rand

Lisaks JUHATUSELE valitakse ÜLDKOOSOLEKUL kinoliidu ESIMEE S ja seda OTSEmandaadiga. Seega on ESIME HEL ka täielik mandaat rääkida kinoliidu liikmete nimel – jätkuvalt kahe aasta kaupa. Juhatus on kinoliidu strateegiliste tegevussuundade väljatöötamise organ, kes annab ülesandeid ja kontrollib tegevjuhi tööd. Tegevjuht vastutab majandustegevuse eest ja vastutab ka oma meeskonna töö eest. Sekretär tegeleb kinoliidu liikmete igapäevaste huvide eest seismisega Üksnes GILDIDE NÕUKOGU võib erijuhul kinoliidu esimehe ennetähtaegselt tagasi kutsuda, tavapäraselt on esimehel siiski üldkogu täismandaat.        

Kõik on suunatud vaid ühele ja konkreetsele eesmärgile: Eesti filmikeskkond peab saama toimiva organisatsiooni, mille najale võivad toetuda väetid ja kelle liikmeid kaitsevad tema tugevamad isendid. Kahest punktist: kinoliidu üldstruktuurist ja majanduslikust tegevusest. Alustan teisest punktist. Tegevjuhtimisest. Iga elujõuline organisatsioon, olgu ta või mittetulundusühing, peab lähtuma oma tegevuses ja vahendite kulutamisel sellest, kui palju ta suudab  oma toimimiseks raha teenida. Kinoliidul on aga kaua aega olnud tulude ja kulude suhe paigast ära. Praegune tegevjuht sai võetud tööle tänu tema kogemustele tegevprodutsendina, oskusele juhtida majandustegevust, lootusega, et seda juhitakse nii, et see filmiüldsusele kasu tooks. Kahjuks aga näitavad viimased kaks aastat, et igasugune üldsusele suunatud kasulik tegevus on taandunud nähtamatuks.

Omajagu süüdi on selles tegevusetuses kinoliidu juhatus, kes ilmselt ei ole suutnud rakendada  tegevjuhi oskusi organisatsiooni huvides. Kinoliit, eesotsas organisatsiooni juhatuse ja tegevjuhiga, peab olema ja on filmitegijate katusorganisatsioon, üksus, mis väljendab filmitegijate huve filmipoliitilisel tasandil ega lasku üksikute filmide tasandile. Küsin näiteks: miks kinoliit tegeleb projektiga „Kinomaja tuleb külla”, kui samal ajal Tallinna Kinomaja pannakse kinni ja saal seisab tühjana ning põhjuseks tuuakse rahaliste ressursside nappus? Tehkem ikka ennekõike oma maja korda! Kõik  filmitegijad ootavad, millal maja toimima hakkaks – ning pange tähele – selleks kulub vähemalt aasta, et kinosaal uuesti normaalsel moel tööle panna. Ja nüüd lühidalt Eesti Kinoliidu struktuurist. Kolm aastat tagasi, olles ise kinoliidu juhatuse esimees, esitasin uuendusliku toimimisvisiooni tollasele juhatusele, kuhu kuulusid ka tänased juhid Erika Laansalu ja Peeter Brambat. Minu jaoks üllatuslikult tekkis sarnase idee vastu huvi noorema generatsiooni filmitegijate seas. Erialaliidud kinoliidu kui  katusorganisatsiooni sees! Esitangi selle struktuuri uuendamise kava nüüd uuesti.

Kinoliidul on struktuuri uuendamisel õppust võtta teistelt loomeliitudelt ja struktuuri uuendamine saagu uue, n.ö üleminekujuhatuse otseseks tööülesandeks. Lisan konkreetseid ettepanekuid:

* Eesti Kinoliit peab muutuma gildide-põhiseks, osaliselt täitma isegi ametiühingualaseid funktsioone ning liidu esimees peaks olema valitud otsemandaadiga üldkogul. 

* Ülesanded uuele juhatusele annab edaspidi üldkoosolek. Senine juhatus pole olnud võimeline ise strateegilisi tegevusi rakendama.

* Et struktuurimuutus teoks teha, tuleb vajadusel muuta liidu põhikirja.

* Kinoliidu juhatuse liige ei tohi olla samaaegselt tegevjuht. Aastate kaupa on nähtud, kuidas tegevusülesannete kokkusulamine meelitab inimest mugavusele, autoritaarsusele või eelkõige – huvide konfliktile. 

* Juhatus avalikustab igakuise koosoleku kokkuvõtted liidusisese infona.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht