Tundeline leedi G

Jüri Laulik

Täna Eestis esilinastuva „Hertsoginna” peategelasteks on skandaalse armastajana tuntud Devonshire’ hertsoginna Georgiana ja hertsog William Cavendish. Mängufilm „Hertsoginna” („The Duchess”, Suurbritannia-Itaalia-Prantsusmaa 2008, 110 min), režissöör Saul Dibb. Osades Keira Knightley (Georgiana, Devonshire’ hertsoginna), Ralph Fiennes (William Cavendish, Devonshire’ hertsog), Charlotte Rampling (leedi Spencer), Dominic Cooper (Charles Grey), Hayley Atwell (Bess Foster), Simon McBurney (Charles Fox), Aidan McArdle (Richard Brinsley Sheridan) jt. Esilinastub  Eestis täna kinos Sõprus.  Kui keskmine meessoost filmisõber kuuleb filmi iseloomustuseks „kostüümidraama, mille tegevus toimub XVII sajandi lõpus Briti kõrgaristokraatia hulgas”, siis tekib automaatselt teatud tõrge. Nagu sõnapaariga „kohustuslik kirjandus”, millest sai kooli ajal lihtsalt tõrksusest mööda vingerdatud ja alles tükk maad hiljem avastatud, et tegemist on hea ning väärika raamatuga.

„Hertsoginna” on 2008. aastal valminud  kostüümidraama, mille peategelasteks Devonshire’ hertsog (Ralph Fiennes) ja tema glamuurne, kaunis ning ka skandaalse kuulsusega hertsoginna Georgiana (Keira Knightley). Nende kahe peal see film seisabki, armukesed ja hertsoginna ema (Charlotte Rampling) jäävad statistideks. Filmis ei ole situatsioone, kus otse ja avalikult nalja tehakse, aga britid oskavad ka melodraama kohale riputada teatava irooniaudu. 

Tegemist on kenasti tehtud melodraamaga, soliidse „naistekaga”, kus tunded voolavad kihiseva šampanjana. Viimasel ajal üha sagedamini enesenäljutajaks (s.o anorektikuks) tembeldatud imeilus Keira Knightley oskab oma silmad nii suureks ajada ja nii südantlõhestavalt kaamerasse vaadata, et ainult täiesti kalestunud süda ei hakka selle peale sulama. Natuke palju on suures plaanis seda ühte ja sama ahastavat ilmet, aga tema  peategelase rollis leidub ka muid nüansse. Kokkuvõttes on tema osatäitmine midagi enamat kui lihtsalt kaunis naine ekraanil järjest uusi kostüüme demonstreerimas, kusjuures emanda kostüümidega on tublisti vaeva nähtud. Kostüümikunstnik Michael O’Connor kandideerib teatavasti Oscarile.

Ralph Fiennes on veelgi parem, tema kehastatud suuraadlik, Suurbritannia üks valitsejaid, on jäik, tundetu, enesekeskne ja üsna  ebainimlik tüüp. Ikka tõeline tümikas, kellest mõnel üksikul hetkel nõrgub oma kookonisse suletud inimese traagikat ja soojust. Aga seda nõrgub imevähe ja üldiselt on ta ikka kujutatud sellise trööstitu tegelasena, et lase aga olla. Vägisi vilksatab peast läbi kõhklus, et kas tõesti juhivad temasarnased inimesed meid ka praegu. Demokraatia küll nõuab mõningat lipitsemist pööbli ees, vähemalt enne valimisi, seda muret viiendal Devonshire’ hertsogil  ei olnud. Jõmmid, minge vaadake kinos ära, kuidas tõeline mees võis vanasti elada! Võtke armukesed ka kaasa, las naised õhkavad, poetavad ehk mõne pisaragi, ja saavad aru, et elu pole isegi selle maailma vägevatele üks lõputu lust ja lillepidu. Ka rikkad nutavad. Devonshire hertsog on Briti aadlitiitel, mis kuulub XVII sajandi lõpust Cavendishide perekonnale. See aadliperekond kuulub XVI sajandist Suurbritannia mõjuvõimsamate ja rikkamate  perekondade hulka.

Sellel ajal, millest pajatab „Hertsoginna”, ehk siis XVII sajandi lõpul oli hertsog üks mõjukamaid mehi maailmas juhtpositsiooni nautivas Briti impeeriumis. Suguvõsa eksisteerib tänase päevani, ent muidugi ei ole praegusel XII Devonshire’ hertsog enam sellist mõjuvõimu nagu näiteks filmis näidatud William Cavendishil. Film on tehtud Amanda Foremani mõni aasta tagasi ilmunud biograafilise romaani  „Georgiana, Duchess of Devonshire” põhjal, seega põhineb faktidel. Iseasi, kas filmi täitvad emotsioonid on ka kõik päris tõepärased. Oma aja tunnustatumaid briti kunstnikke Thomas Gainsborough on maalinud Georgianast väga võluva maali. Ta oli nii ilus kui ka intelligentne naine, kes suhtles aktiivselt oma ajastu poliitilise eliidiga, tema arvamusega olevat nooruses tõsiselt arvestanud tulevane kuningas George IV. Georgiana (1757–1806) ja printsess  Diana pärinevad mõlemad samast Spencerite suguvõsast (hertsoginna oli seega Diana vanavanavana-vana-tädi) ning britid on neid oma kirjasõnas kõvasti võrrelnud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming