Veel kord audiovisuaalse kunsti „pulmadest ja matustest”

Ülo Pikkov, kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali esimees

21. aprillil ilmus Sirbis Martin Aadamsoo kirjutis „Audiovisuaalse kunsti pulmad ja matused”. Kuna puudus võimalus seda samas lehenumbris kommenteerida, siis teen seda nüüd.  Mitmed esitatud väited nagu „ligikaudu sajast viimases voorus eraldatud audiovisuaalkunsti sihtkapitali toetusest ainult veerand on kuidagi seotud uute filmide arendamise või tootmisega”, „kulka tegeleb olude sunnil sotsiaalhoolekandega” jne ei vasta tõele.   

Las arvud kõnelevad enda eest: joonis näitab kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali 2011. aasta I kvartali eraldisi valdkondade kaupa. Kolm suuremat valdkonda, s.o mängufilm (toetati 8 mängufilmi kogusummas 116 269 eurot), dokumentaalfilm (toetati 19 dokumentaalfilmi kogusummas 92 082 eurot) ja animafilm (toetati 5 animafilmi kogusummas 38  352 eurot) said 74 protsenti eraldustest. Lisaks eraldati toetusi festivalide ja filmipäevade korraldamiseks, filmikirjanduse kirjastamiseks, andmekogude koostamiseks, koolituseks, tegevustoetuseks, välislähetuseks ja muuks.       

Praegu ei saa keegi filmide tegemisega rikkaks ega varakaks, filme tehakse missioonitundest ja kutsumusest. Kulka kohus on ka eakaid filmitegijaid meeles pidada ja võimalusel toetada. Matusetoetusi on eraldatud, kuid seetõttu ei ole jäänud toetuseta mitte ükski  filmiprojekt. Viimases voorus moodustasid toetused eraisikutele ning matusetoetus alla ühe protsendi summast. Seega on etteheide, nagu tegeleks kulka AV-sihtkapital vaid pulmade ja matustega üsna kohatu.