VVV:Eisenstein ja gangster Mi?ka

Vaapo Vaher

 Kas teate, et Eisensteinist võinuks saada gangsterifilmi looja? Vaid kukesamm jäi  puudu. Olles ?Soomuslaev Potjomkiniga? teinud ilmakuulsaks merelinna Odessa (metafoorsed trepid jm), valmistus ta filmima lugu tuntud vargast Mi?ka Japont?ikust, Odessa allilma koloriitsest Kuningast. Tõsi, filmis kandis bandiit küll Benja Kriki nime, sest linatöö pidi tulema Isaak Babeli ülipopulaarsete ?Odessa lugude? aineil, kus prototüüp oli varjatud just selle varinime taha. Stsenaristiks kutsuti Babel ise. Esiotsa laabus Babeli koostöö Eisensteiniga lahedalt. Suur osa stsenaariumist valmis kirjanikul hõlpsalt ja hõrgult, ent filmi lõpu kavandamine kujunes ootamatult keerukaks. Babel kirjutas 1925. aastal: ?Kolm neljandikku stsenaariumist on valmis, aga viimane veerand ei edene? Ja ei edene seepärast, et mind sunnitakse kirjutama võltsilt.? Loo lõpp tuli võltsilt kirjutada aga seetõttu, et Kriki algkuju Japont?iku elu päramine osa oli poliitiliselt komplitseeritud. Enne revolutsiooni kulges bandiidist Kuninga lõbus röövlitegevus Odessa juudilinnaosas Moldavankas lopsaka ?seaduspäraga?. Ta nõudis linna jõukalt kihilt vahetevahel sisse makse ja kui nood keeldusid, korraldas karistusreide, arappe. Näiteks läkitas ta jõukurile kirja: ?Musjöö Eihbaum, palun teid, pange homme hommikuks Sofia uul 17 värava alla kakskümmend tuhat ruublit. Kui Te seda ei tee, juhtub Teiega seitse imet?? Ja juhtuski. Või kirjutas: ?Väga lugupeetud Ruvim Ossipovit?! Olge niivõrd kena, et laupäevaks panete veetünni alla?? Jne. Asi aeti lõpuks alati korda, Kuninga kirev kamp sai raha ja jõukurid jäid terveks. Ent siis äkki ? revolutsioon. Selle kohta kirjutab Odessast pärit muusik Leonid Utjossov oma mälestustes: ?Mi?ka Japont?ik oli Kuningas. Ja nagu iga kuninga puhul tähendas temagi jaoks revolutsioon hukku.?

Ent Japont?ik ei tahtnud hukkuda ja tegi riskantse sammu. Ta hõikas oma arvuka  jõugu kokku, astus bol?evike palge ette ja kuulutas, et terve ta kamp on ümber kasvanud ja ihkab töörahva eest rindel võidelda. Kuningal lastigi formeerida väeosa. Enne edevalt ?okolaadikarva kuube, kreemikaid pükse ja vaarikalisi sihvte kandnud Mi?ka ilmus nüüd jüngrite ette nahkse frent?i, kalifeede ja säärikutega. Kuninga bande madistas rindel edukalt, ei omanud aga bol?evike silmis ikkagi täit usaldust ja ühel hommikul lasid viisnurgamehed Kuningale kuuli kuklasse.

Just Kuninga saaga selle staadiumi filmi sättimisega tekkis raskusi. Iial ei saa me teada, milliseks kujunenuks film uljast Mi?ka Japont?ikust alias Benja Krikist Eisensteini käsitluses, sest keset hoogsat ettevalmistust loobus ta äkki Kuninga-loost. Kurat teab, mis selle meelemuutuse taga täpselt oli. Võib-olla suurmeister adus, et temale omase monumentalismiga pole sahvtise röövliloo puhul midagi peale hakata. Filmi re?issööriks sai tundmatu Vladimir Vilner. Ja jumala klaar, et valminud ?Benja Krik? (1927) oli kõike muud kui eisensteinlik. Filmiloolane Darja Redkina: ?Eisensteini iga kaader on puhas kino, geniaalse väljamõeldise vili. Eisensteinil liiguvad inimesed rivis ning kukuvad ja surevad geomeetriliselt. Eisensteini Odessa on reaalsusest ilmkaugel. ?Soomuslaevas? pole ainsatki liigset detaili, kübetki, mis võiks segada Ideed. Vilneri ideeta tehtud ?Benja Krik? aga üksnes nendest kõrvaldetailidest, kübemetest koosnebki.?

Tõepoolest, Vilneri film on üks organiseerimatu möll, re?issööri diktaadita ohjeldamatu vabajooks, mida kannab tüpaa?ide maagia, pidude ja pulmade orgialikud tantsud, Babeli segu irooniast, pateetikast ja lüürikast. Ja muidugi Odessa-eksootika, see ammune, nüüdseks jäädavalt hajunud unikaalne olustik, uimerdav linnapilt, ekstaatiline turg, kaluripaatide lõputu laisk rivi, arbuusilaadimine, juudikalmistu kiviräga, voorimeeste kummvankrid ? ja see kõik mitte kit?ilikus restauratsioonis, vaid perfektses räpasuses, tolmus ja poris.

Kriitika võttis filmi vastu sõimuga. Küsiti valjult, et kuidas küll tohib ?nüüdses banditismi vastu võitlemise ajastus? poetiseerida vargaid, üles soojendada kahjulikke legende Kuningas Mi?ka Japont?ikust. Tuntud stsenarist Aleksei Kapler mäletas, kuis Harkovis ?Benja Kriki? läbivaatusel nimetas ärritunud Lazar Kaganovit? filmi ?banditismi romantiseerimiseks?. Film võetigi rajalt maha.

Ka Babel ei jäänud filmivariandiga rahule. Eriti ikka selle lõpuga, kus Benjale kuul pähe kihutatakse. Justkui aimates, et paarikümne aasta pärast toimivad t?ekistid nii ka tema endaga.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming