7 küsimust 70sele Rakvere teatrile

Margot Visnap

Kaduviku teater – tuledesäras kultuurikantsTäna õhtul avanevad Rakvere teatri uksed ballikülalistele, et tähistada teatri 70. sünnipäeva. Pidu tõotab kesta hommikutundideni, lubatakse teatri kodulehel. Sirbi küsimustele vastavad Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe ja teatrijuht Joonas Tartu.        FOTO: Meelis Meilbaum Täna peab Rakvere teater sünnipäevapidu – mis õhtul teatrimajas juhtuma hakkab? Joonas Tartu, teatrijuht: Kõik need aastad, mis mina siin majas olen olnud, on ikka ja jälle nii lähemalt kui kaugemalt küsitud, millal võtab Rakvere teater taas korraldada ühe korraliku suure peo/balli. Teatri 70 sünnipäeva tähistamist arutama hakates sai otsustatud, et just nüüd on õige aeg. Ootame oma sõpru nii teatriilmast kui ka teistelt aladelt, tulemas on vägaväga palju endisi kolleege ja veterane, samuti on loomulikult ning ennekõike oodatud meie publik. Pidu algab traditsioone järgides kell 19.00. Korralikule peole kohaselt saab süüa ja juua, on ruumi liikuda ja muljetada. Meie suures saalis saab jälgida mitmevaatuselist eeskava, mis kätkeb endas teiste Eesti teatrite etteasteid, mille aluseks Rakvere teatri repertuaar. Lavale astuvad ka meie oma tegijad. Anname üle kolleegipreemiad ja avatud on  meie inimesi tutvustav näitus. Kui eeskavad vaadatud, algavad teatri väikeses majas muusikalised etteasted. Mõlemad majad on avatud hommikutundideni. Nendele, kes mingil põhjusel meile külla ei jõua, kuid huvi õhtu vastu on, võime öelda, palun – www. rakvereteater.ee vahendusel saab vaadata otsepilti, kusjuures asjatundjate toodetud otsepilti. Üllar Saaremäe, peanäitejuht: Kogu üritust seob „Johannese passioon”, lavastus, mis meie  enda jaoks on viimase viie aasta üks olulisemaid. Mitmetel põhjustel. Ja need põhjused pole pelgalt statistilised, s.o publikuhulk ja raha. Aeg-ajalt sünnib teatris miskit, ilma milleta poleks teater päris SEE ... Ja meil on õnneks SEE lugu. Ja õnneks pole see ainus. Ent, vähendamata sugugi teiste lavastuste kaalu, „Johannese passioonil” on olnud oma vaiksel ja järjekindlal moel teatri repertuaaris kindel koht. Tema on hoidnud meid ja meie oleme hoidnud  teda. Kolmele Juhanile (Juhan Liiv, Juhan Viiding ja Juhan Smuul) assisteerivad „Toatüdrukud”, lavalugu, mis samuti meie teatrile väga oluline. Ja on teisigi tuttavaid tegelasi Rakvere teatrist.  

 

Millised on 7 olulisemat fakti 70seks saanud Rakvere teatri kohta?

Üllar Saaremäe, peanäitejuht: Need seitse olulisemat fakti on seitse aastakümmet, mis me oleme elus olnud! Ja seitsmest aastakümnest annaks neid fakte nimetada seitse korda seitse ning seitse korda rohkemgi veel. Keskendume ehk tänast Rakvere teatrit iseloomustavatele faktidele.

Joonas Tartu, teatrijuht: Just. 2009. aastal  nägi ilmavalgust 11 uuslavastust, andsime kokku 351 etendust, kodusaalides 198 ja mujal Eestis 153. Parima levialaga teater Eestis! Mängukuudel keskmiselt kaks-kolm väljasõitu nädalas! Publikut oli 66 275 inimest. Meie majas on 80 põhikohaga töötajat, trupis on praegu vaid 15 liiget. Meie maja üks suur pluss ja edu alus on suur külaliste hulk. Lisaks loomingulise poole esindajatele on meil palju toredaid koostööpartnereid ja abilisi. Seega  on fakt ka see, et meie majas on väga palju väga tublisid inimesi ja just tänu neile ja meie publikule on see maja selline, nagu see täna on – kultuurikants, mis on nii vormiliselt kui ka sisuliselt tuledesäras! 

Mis kaduviku nimel tähtpäeva-aastal veel sünnib?

Joonas Tartu: Proovisaalides on kolm uuslavastust. Suures saalis esietendub märtsi lõpus meie oma lavastaja Kati Kivitari taktikepi all Patrick Barlow’ Broadwayl ja mujalgi üle maailma  menukalt etenduv suurepärane kelmikomöödia „39 astet”. Lavastuse kunstnik on Rosita Raud ja mängivad Liisa Aibel, Velvo Väli, Peeter Rästas ja Üllar Saaremäe, kusjuures näitlejad esitavad laval peaaegu 40 erinevat rolli! Väikeses saalis esietendub absurdiklassika sõpradele Harold Pinteri „Eikellegimaa”, mille lavastab Peeter Raudsepp, kunstnik on Maret Kukkur ja laval Toomas Suuman, Volli Käro, Eduard Salmistu ja Johannes Veski (külalisena, Cabaret Rhizome) või Margus Grosnõi. Meie nn kolakambris tegutseb lavastaja-kunstnikuna Marion Undusk, kes näitlejate Natali Lohu (külalisena), Anneli Rahkema, Tarvo Sõmeri ja Erni Kase kaasabil toob meie väikeste vaatajateni Andrus Kiviräha samanimelise raamatu alusel valminud näitemängu „Kaelkirjak”, mis esietendub märtsi lõpus. Õige pea pärast esietendusi alustame juba suvelavastuste ettevalmistamisega.

Üllar Saaremäe: Tulemas on kaks suvelavastust.  Hendrik Toompere lavastab William Shakespeare’i näitemängu „Torm” ja mina ise loo pealkirjaga „Kadunud tsirkus ehk Mäks ja Bonzo”. Lugu põhineb Tõnis Mäe ja Andrus Albrehti ideel, mille kirjutab näitemänguks Urmas Lennuk. Juulis tuleb taas rahvusvaheline teatrifestival „Baltoscandal”. Ka on peaaegu paigas meie sügisesed plaanid, kuhu mahub peamiselt Eesti oma dramaturgia. Nii lavastab üle pika aja Rakveres Andres Noormets,  toob lavale Rakvere teatri 70 aastat tagasi avanud August Kitzbergi „Tuulte pöörises”. Sulev Tepart lavastab Andrus Kiviräha „Papagoide päevad”. Ja olemegi jõuludes, kus nii lastele kui ka täiskasvanutele midagi põnevat oodata on. Joonas Tartu: Suvel Rakvere teatri trupiga liituvatelt noortelt ootame samuti aktiivsust ja initsiatiivi ning meie repertuaari täiendamist! Lisaks on repertuaaris veel ligi 15 lavastust, millest väärikamad on jõudnud 175 mängukorrani,  nimelt „Täismäng” ja ainus seni mängukavas olev Mati Undi lavastus „Majahoidja”. Publiku vaieldamatud lemmikud on „Mina, naine” ja „Oscar ja Roosamamma”, menuhitid „Elu ja kuidas sellega toime tulla”, „Kui Harry kohtas Sallyt” ja „Meie, mehed”, Volli Käro mängitud fantastiline „Lesk” Juhan Smuuli „Polkovniku lese” ainetel, müstiline „Teisel pool”, omanäolised „Toatüdrukud” ja „Ja päike tõuseb”. Laste rõõmuks püsib juba üle kümne aasta mängukavas  endiselt menukas „Pipi Pikksukk”, aga ka „Onu Remuse lood” ja „Kaval-Ants ja Vanapagan”. Kuigi teater on keskne ja olulisim meie tegevuses, jätkub ja algab sel aastal peaaegu et lugematu hulk erinevaid üritusi. 

Ilmumas on kaks raamatut – mis, miks ja kellele?

Üllar Saaremäe: Juubelipeol esitleme Pille-Riin Purje raamatut „Johannese passioon”. Vähe on teatrivaatlejaid, kes on mõne lavastuse sünni ja elu raamatusse kirja pannud, alates proovidest ja esietendusest ning lõpetades 56. etendusega. Mõistagi väikeste ajaliste vahelejätmistega. Ja Johannese-raamat ilmutab end!  Tahaksin siinkohal teda kogu südamest tänada. Ettevalmistamisel on ka Rakvere teatri 70aastast ajalugu käsitlev teos, mis meile omaselt ei saa kindlasti olema traditsiooniline ajalooraamat. Kellele? Eesti rahvale. 

Igapäevase teatritegemise kõrval võtate  ka kõiksugu projekte teha: „Rakvere teater esitleb”, muusikaõhtud koostöös Eesti Kontserdiga. Miks niisuguse vaeva veel ette võtate?

Joonas Tartu: Juubelikuu algas etenduste sarja „Rakvere teater esitleb” avaetendusega „Tavaj”, meie hea koostööpartneri Kanuti gildi saali lavastusega. Märtsis jõuab vaatajateni projekt „Umbes”, kus teeb kaasa ka meie oma näitleja Erni Kask. Käivad läbirääkimised Andres  Noormetsa lavastuse „Vaterland” osas, mida mängitaks aprillikuus, ning mais jõuab publikuni teatri Cabaret Rhizome looming. Sarja põhimõte ja eesmärk ongi tuua meie vaatajateni sõltumatute truppide ja väiketeatrite pigem tavapäratumas teatrivõtmes tehtud tööd, mis jõuavad enamasti väheste vaatajateni, harva ja seda pigem Tallinnas. Rakvere on „Baltoscandali” linn ja Rakvere teater on kõigele uuele ja huvitavale alati avatud. 

Oleme Eesti ja ka mujal maailmas pakutavast teatrikunstist ise huvitatud, et näha, kuulda, nautida, tahame pakkuda seda ka oma publikule. Esimese katse pealt on näha, et oleme õigel teel. Veebruaris sai alguse ka väga hea ja loodetavasti pikaajaline koostöö Eesti Kontserdiga. Allkirjastatud koostöölepinguga sai paika pandud üldised põhimõtted ning eesmärgid ja kolm esimest Rakvere kuulajateni (ja vaatajateni)  jõudvat kontserti. Astor Piazzolla muusikat tutvustav avakontsert oli rahvast nii tulvil, et tuli mängu võtta lisatoolid ja kontserdi lõppedes saalist välja astunud esimene inimene ütles ohates, et nüüd olen ma kohe kindlasti parem inimene. Kui teatrikinos on seni enamasti keskendutud siiski pigem Hollywoodi loomingule, siis möödunud pühapäeval sai algust tehtud ka koostööga Solarise keskuses tegutseva kino  Artis seltskonnaga. Esialgu küll vaid korra kuus hakkab toimima Rakvere teatri kinos üritustesari „Väärtfilmi pühapäev” iga kuu kolmandal pühapäeval jõuab meie hää publikuni vähemalt kaks tuntud ja tunnustatud väärtfilmi. Avalöögiks oli rootslaste „Lohetätoveeringuga tüdruk”, mis pakkus meie kinos pilti: vabu kohti ei ole! Kindlasti jätkub juba neljandat aastat väga hästi toimiv koostöö jazziliiduga, kelle vahendusel külastab teatrikohvikut kord kuus  mõni Eesti või ka muu maailma jazziartist. Teatrikohvikus jätkame ka alternatiivmuusikaüritusi, kus kord kuus kohal mõni noor artist või juba tuntud ning tunnustatud tegija. Näidetena võib tuua tiheda koostöö sellise seltskonnaga kui Lejal Genes, mille üheks olulisemaks artistiks bänd Def Räädu. Esinema on jõudnud ka Tommy Boy, Toe Tag jne. Ürituste sarjades on tihedaks külaliseks kauaaegne ning paljude südames oma koha leidnud  Bashment. Lähiajal on plaanis alustada teatrikohvikus koostöös Eesti Teatriagentuuri, Drakadeemia ja Eesti Kirjanduse Seltsiga ka kirjandusüritustega, esimesena võetakse vaatluse alla Eesti luule ja näitekirjandus. Jälgige meie kodulehekülge ja olge kursis. Miks me seda teeme? Sest tahame, oskame, suudame. Tahame ise näha, ja kuulda ning tahame seda kõike ka koos oma publikuga nautida. Võiks taas küsida, miks? Sellele on tegelikult väga lihtne vastus: et muuta maailma paremaks.     

Milline on teatritegija kõige helgem ja milline kõige mustem päev? 

Joonas Tartu: Kõige helgem päev on, kui istud saalis, kohvikus, mõnel etendusel, kontserdil, üritusel, saal on rahvast tulvil ja laval toimuv liigutab sind ja sa mõistad, et see läheb korda ka tegijatele endile, mis peamine, publikule. Üllar Saaremäe: Täiesti nõus. Minul lisandub siia rõõm seda kõike laval olles tunda. Aga mustem päev … Polegi mul eriti neid vist. Laiemas plaanis küll – kui miski läheb loodetule vastupidi. Kui ei mõisteta. 

Joonas Tartu: Must on päev, kui pead kellelegi üleval või all, paremal või vasakul selgitama, miks me oleme ja just seda teeme, mida teeme, miks on vaja kultuuri. Aga et kõlama ei jääks tumedad toonid, siis ütlen, et Rakvere teatril selliseid päevi eriti ei ole. Rakvere teatrile on õnneks antud palju helgeid päevi. Lõpuks on see ju kõik me endi teha. Inimesed siin teatrimäel ja meie ümber kogu Eestis on tublid, toimetavad hästi ja naudinguga. Täna  on see organism elavam kui iial varem. Usun, et nii see ka jääb!     

Kuidas vastu peate, mis motiveerib teatrit tegema Rakveres ja Eestis?. 

Üllar Saaremäe: Motivatsioon ei ole iial olnud probleem. Publik motiveerib. Ja teater kui kunstiliik. Kuidas vastu peame? Eks näis. Siinkohal virutaks kivi puuduva kultuuripoliitika poole. Ent see on juba nii tõsine teema, et vajab omaette lugu.

Joonas Tartu: Peame vastu! Pole kahtlustki! Kuidas? Teeme seda, mida oskame, mida naudime ja millesse usume. Rakvere teatril läheb aina paremini ja motiveeribki see, et teeme  seda, mida õigeks peame. Motiveerib eelmises küsimuses kirjeldatud helgeim päev ja silmapiiril terendav eesmärk – muuta maailma paremaks, pakkuda endale ja oma publikule elamust, hoida alles ja kõrgel selle väikese maa kultuuri ja identiteeti.

Küsinud Margot Visnap

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming