Aitajaid sel teekonnal pole

Madli Pesti

Märt Avandi, Ott Sepp ja Mart Koldits.

Lavastus vastandub meie kiirustavale, rahaahnele maailmale. Kuid lõpuni ei suuda sellist paatost taluda.

Inimese teekond. John Bunyani järgi. Lavastaja Anne Türnpu, kunstnik Liina Tepand, koreograaf Taavet Jansen, valguskunstnik Airi Eras. Osades Märt Avandi, Mart Koldits, Marin Mägi, Eeva Püssa, Kristjan Sarv, Ott Sepp. Teatri NO98 ja Sine Loco koostööprojekt, esietendus 11. märtsil.

 

?Inimese teekond? on mõistulugu inimeseks jäämisest valus ja vaevas. Grotowskilikust (juba iseenesest) vaesest teatrist on taandatud igasugune vaatemäng, jäänud on vaid näitlejad ja kujundid.

See on inimese sihikindluse kontroll. Kas ta suudab vastu panna kõikidele eksitajatele, eemaletõmbajatele? Kas ta tunneb eksimatult ära oma tee? Kas teekonnal ongi üldse sihtpunkti? Mõned otsivad seda aastakümneid ega leiagi. Kas siis Sinna jõudmine polegi võimalik? Vaatajale ei kingita seletusi, aitajaid sel teekonnal pole.

Türnpu tõstab oma lavastusega vaatajad tunniks ajaks elust ja maailmast välja ning sunnib neid mõtlema elu olemusest, mõttekusest ja eesmärkidest. Sellesarnase taotlusega lavastusi ei tehta Eestis tihti. Seetõttu eristub ?Inimese teekond? eesti teatri üldpildis ning mõjub värskelt. Kõlagu see pealegi banaalselt: lavastus vastandub meie kiirustavale, rahaahnele maailmale.

?Inimese teekond? on atmosfääriteater. Vaatajad suunatakse etenduse energeetilisse välja juba enne selle algamist. DJ Tarrvi Laa­manni juhtimisel kuuleme religioosset-müstilist muusikat, mis häälestab vaatajad sisenema ühte hoopis teistsugusesse maailma. Muusikal on etenduse atmosfääri loomisel oluline roll. Õnnestunud on tegevusse pikitud laulud vaataja taju mõjutajana. Trupil on laitmatu vokaalne kooskõla, millest säravaimad ja mõjuvaimad on Marin Mägi ja Märt Avandi hääl.

Kunstnikutöö, mida on võimatu eristada lavastajatööst (kehtib ka valgusre?ii ja liikumise kohta), on samuti atmosfääri loomise teenistuses. Kui samade tegijate loodud suvelavastus ?Valgelaev ja taevakäijad? oli vaid bee?ides toonides, siis seekord kasutatakse peaaegu ainult musta, vaid Inimene eristub põhjendatult. Must mõjub süngelt ja ängistavalt, peaaegu ainult hämar lava rõhub. Tundub, et üks tund on ka optimaalne aeg, kaua üks tavaline teatriskäija suudaks sellises atmosfääris viibida. Pärast niisugust etendust ei ole küll puhastumise või vabanemise tunnet, pigem jääb rõhuma lootusetuse vaim.

Järjekordselt üllatatakse endise Vanalinnastuudio saali ruumikasutusega. Kui uue teatri esiklavastuse puhul juhatati publik saali hoopis näitlejate teed pidi, siis seekord saab küll traditsioonilisest paraadtrepist üles astuda, aga saal ise on jälle ringi tõstetud. Tegevus toimub kõikjal publiku ümber, mis tekitab tõelise osasaamise tunde.

Kõige olulisemaks lavastuse komponendiks saab valguskujundus, mille eripärasus ja professionaalsus on veel üks põhjus, miks ?Inimese teekonda? pidada omapäraseks nähtuseks eesti teatris. Valgus on põhiliselt kollakas-pruunikas, aeg-ajalt vilksatab ka punast ja sinist. Seda tuleb igalt poolt, alt ja ülevalt, külgedelt ja selja tagant. Valgust luuakse kõikvõimalike vahenditega (suure plekitüki peegeldus seinal) ja kõikvõimalikel eesmärkidel (avanev värav) ning tuhmidest elektripirnidest valgussein ka lõpetab etenduse. Kas see oligi Inimese eesmärk?

?Inimese teekond? on tugevalt ka kujunditeater: lavastuslikke leide jagub sellesse napilt üle tunnisesse etendusse palju. Meeldejäävamaid kujundeid on Ustava (Marin Mägi) tapmine giljotiiniga: valge lina tõmmatakse efektselt pooleks. Humoorikas leid on köis, mida lobamokast teekaaslane katkematut sõnadevoolu illustreerimaks (Mart Koldits) näpib ja enda ümber mässib. Eelmise suve lavastusele ?Valgelaev ja taevakäijad? viitab otseselt vilja pudenemine järjest kõrgemale tõusvast kotist. Suvel kümblesid näitlejad liivadu?i all, seekordse efektse viljavihmaga kergendatakse Inimese (Ott Sepp) koormat.

Näitlejad kui tavapärased rollide ja karakterite esitajad on taandatud. Näeme sümboleid ja seisundeid nagu keskaja moraliteedes. Ott Sepa Inimene on üldistatud inimene, kes otsib oma kohta siin ilmas. Ülejäänud näitlejad kehastavad kõiki teisi tegelasi, kellest mõned on karakterid (nt lavastuse üldisest stilistikast eristuvad vandekohtunikud, koomiliseks esitajaks Märt Avandi), teised jälle sümbolkujud (nt Ustav, Marin Mägi). Mart Koldits on ennast lisaks lavastajale tõestanud ka meeldejääva näitlejana (samuti roll Elmo Nüganeni lavastuses ?Tõde ja õigus. Teine osa?).

Lavastuses kasutatakse eripärast kõnetehnikat, kus iga sõna on rõhutatud, kõigest liigsest on loobutud ning näitlejate artikulatsioon on eesti teatris ennekuulmatult selge. Sellist taktikat kasutatakse etenduses läbivalt ning see mõjub märgilisena: Inimene kasutab rõhutatud kõnet kogu etenduse vältel. Teiste rollide esitajate artikulatsioon vahetub vastavalt karakterile. Mõjub stseen, kus Inimene on tulnud läbi värava ning kohtab Avandi ja Kolditsa mängitud tegelasi, kes on roninud üle müüri. Lihtsate vahenditega on rõhutatud Inimese sihikindlust ja kuulekust ning peene koomikaga vastandatakse teda ülejäänutele.

Näitlejatehnikale on ilmselgelt pööratud tavapärasest rohkem tähelepanu. Uudselt mõjub nii ülalpool mainitud kõnetehnika kui ka kummaliselt lõpetamata lausungid, mis samuti läbivad kogu lavastust. Mõni tegelane lõpetab Inimesega rääkides oma hoiatused või veenmised poolelt sõnalt. Rääkija pea jääb rippu justkui poomisnööri otsas: elu poolikus, lõpetamatus, teadmatus maise teekonna lõpust?

Võib aimata, et lavastaja eesmärk on läbi viia rituaal: viia vaatajad katarsiseni, puhastumiseni, uudse kogemuse tunnetamiseni. Ühise eesmärgi nimel töötavad kõik lavastuskomponendid. Sellise pretensioonika ettevõtmise puhul on vastuvõtt muidugi eriliselt individuaalne. Ma ei välista puhastumise võimalikkust, kuid tõenäolisem on, et ühel hetkel hakkab lavategevus vastu (nt jalgade pesemise stseen) ning enam ei jaksa seda paatost taluda. Samastuda ja rituaaliga haakuda saab ainult kohati ning lõpuks jääbki kripeldama teatav poolikuse tunne. Et oleks ju võinud, aga millegipärast siiski mitte.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht