Inna Taarna-Länts 20. VIII 1926 – 30. I 2015

Lahkunud on Eesti Näitlejate Liidu auliige, teatripedagoog, teatrilooliste raamatute autor Inna Taarna.

Sõjaväelasest isa ja koreograafi-tantsupedagoogi Nadežda Taarna peres sündinuna sai ta esimesed lavakogemused lapsena Narva teatris, kus töötas tema ema. Tantsijana tegi ta kaasa Teise maailmasõja ajal Uljanovskis ning Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis 1943–1944. Tantsijakarjäär jätkus ka pärast tagalast naasmist aastatel 1944–1946 Estonias. Plastilisus ja hea liikuvus iseloomustas teda ka näitlejana.

1949. aastal lõpetas ta sõjajärgse Eesti esimese teatrikooli, Eesti Riikliku Teatriinstituudi I lennu. Esimeste eesti näitlejatena said siit kõrghariduse diplomi ka kursusekaaslased Jüri Järvet, Gunnar Kilgas, Ellen Kaarma, Heikki Haravee, Ellen Alaküla, Evald Tordik jt. Erialaõppejõududeks olid parimad: tollased teatrijuhid Leo Kalmet, Ants Lauter, Priit Põldroos, Andres Särev jt. Pärast selle lõpetamist läks Inna Taarna tööle Draamateatrisse, kus töötas 1976. aastani, olles mitmete lavastuste juures lavastaja assistendiks.

Rollidest väärivad esiletõstmist Eboli (Schilleri „Don Carlos“), Rosalind (Shakespeare’i „Nagu teile meeldib“), Tüdruk rohelises (Ibseni „Peer Gynt“), Maša (Tolstoi „Elav laip“, lavapartnerluses Ants Eskolaga), Shakespeare’i Kleopatra ning Aino Kalda „Mare ja ta poeg“ nimiosa.

1973. – 1988. aastani oli Inna Taarna hinnatud ja austatud õppejõud Tallinna Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Ülikool) režiikateedris. Tema õpilased töötavad praegu edukalt televisioonis, raadios ja teatrilaval. Oma esimese teadmise teatrikunstist on saanud tema käe all Elmo Nüganen, Allan Noormets, Andres Noormets, Carmen Mikiver jt. Ta oli oodatud toetaja ja arvustaja VAT-teatris, mille eestvedajad on tema õpilased Aare Toikka ja Tiina Rebane.

Teatri jäädvustajana on ta koostanud raamatud Ilmar Tammurist (1997), oma abikaasast Kaarel Karmist („Lehitsedes töölehekülgi“, 1983; „Mu hing on tuline kui laava …“, 1990). Ta on Eesti teatrihariduse järjepidevuse fikseerija („Eesti Näitlejate Liit“, 2004), Eesti teatrikoolide raamatusarja põhiautoreid („Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool“, „Tallinna Teatrikool“, mõlemad 2002). Meisterlikult ja täpselt iseloomustab ta oma kaasteelisi-lavapartnereid raamatus „Draamateatri kuus tippnäitlejannat“ (2004).

2004. aastal autasustati teda Eesti näitlejakoolituse ajaloo uurimise ja mitme teatriraamatu eest Priit Põldroosi nimelise auhinnaga.

Koostöös Iivi Lepikuga sündinud raamat Andres Särevist ilmub nüüd järelehüüdena. Tema mälestusteraamatus „Vaatan ajas tagasi“ (2003, koostaja Lea Arme) on esile toonud aastate jooksul kogunenud materjale, isiklikke mälestusi, uurimusi, hilinenud kirju lahkunud kolleegidele.

Inna Taarna kolleegid ja õpilased mäletavad teda äärmiselt otsekohese, harimatuse ja rumaluse suhtes sallimatu, kuid oma õpilaste käekäigule südamega kaasatundja, kaasamõtleja ja ikka nõuandjana. „Oma mõtteid võib välja ütelda ja need peab välja ütlema siis, kui kaalul on teatri elu. Oma teatri ja selle hea nime eest tuleb võidelda“ – see Õpetaja nõuanne on ajatu.

Inna Taarna ärasaatmine on 7. veebruaril kell 13.30 Pärnamäe kabelis.

Eesti Draamateater Tallinna Ülikool Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Näitlejate Liit Eesti Teatriliit