Juku-Kalle ämber ja venelaste vimm

Andres Laasik, Eesti P?aleht

Eesti venelaste identiteediprobleemid pole jätnud puutumata ka siinseid venelastest humanitaare.  

Fotomeenutus ajast ja majast, milleni Vene Draamateatril oli veel pikk tee käia. REPRO

 

Mõned asjad lähevad meie elus ka halvemuse suunas. Vaadates möödunud nädala Sirbi tagakaant, meenuvad kaheksakümnendad aastad, kui siinses vene kultuursemas seltskonnas keesid metsikud kired vene teatri pärast, mässides oma võrku ka eesti inimesi ja eestikeelset meediat.

Juku-Kalle Raid astus ämbrisse, mille oli talle ette asetanud ta sõbranna Jelena Skulskaja. Kogu selle asja ajendiks oli meie teatri-, kirjanduse ja filmiringkondades lugupeetud mehe Boris Tuchi Sirbis ilmunud ülevaade vene teatri saavutustest pärast sügisest remondijärgset taasavamist. Seal on Tuch poetanud asjaliku analüüsi sekka näotult isiklikke epiteete Jelena Skulskaja ja tema loomingulise suutlikkuse kohta. Sellele on Raid ehitanud üles täiesti eksliku loo, et kõik, mis Tuch välja ütleb, on küündimatu ja vale. No ei ole. Need inimesed, kes on nina Vabaduse platsi teatrimajja pistnud, solidariseeruvad pigem Tuchi kui Raidiga, kelle ainuke Tuchi põrmustav originaalne argument piirdus väitega, et talle isiklikult Ingo Normeti “Kuningal on külm” lavastus meeldis.

Pole suur saladus, et siinne vene haritlaskond on oma isiklikes läbisaamistes veel raskem juhus kui väiksearvuline eesti intelligents. Sõpruskonnad ja vana vaen mängivad suurt rolli. Ja et see lahvatas ka nüüd Sirbi veergudele, on tähelepanuväärne, kuna pole kaua üle eesti keele künnise küündinud. Tundub, et miski teravdab siinse venekeelse haritlaskonna vastuolusid.

Kui üldiselt on siinsed venekeelsed lehed eestikeelsetega võrreldes justkui äpukesed, siis see kõik ei kehti kaunite kunstide käsitlemise kohta. Siinse vene humanitaarharitlaskonna kõrge tase pole mingi uudis. Juri Lotmani suurkuju tuules on sirgunud teisigi, muide, ka Boris Tuch on Lotmani juures õppinud härrasmees.

Eesti venelaste identiteediprobleemid pole jätnud puutumata ka siinseid venelastest humanitaarharitlasi. Ent häda on siin täiesti konkreetne: avaldamisvõimalused on järjest kitsenenud. Hiljuti suleti ka Vikerkaare sõsarväljaanne Raduga. Kirjandusele ja kunstile pühendatud žurnaalid kiratsevad. Nad ei ole leidnud endale klaari auditooriumi ja ka rahastajad on seetõttu kõhkleval seisukohal. Venekeelses humanitaarias pole toimunud ka põlvkonnavahetust, puuduvad noori huvitavad teemad ja ka kirjutajad. Toimub vähikäik, millest on eriti kahju, sest oma peaga mõtlevad venelased on liitlased, keda eesti ühiskond hädasti vajab.

Venekeelse humanitaarajakirjanduse vähikäiku soodustab omakorda lõhe vene haritlaskonna ja Eesti riigi tegelikkuse vahel. Olukord on nagu mõnes Tšehhovi näitemängus: sügavate analüüsidega ajakirjade peenetundelised kirjastajad on võimetud ennast müüma fondidele ja teistele asjapulkadele, rääkimata lugejatest Eestis ja välismaal. Kaasa mängib ka mõningane kultuurierinevus. Venelane ootab ka kodanikuühiskonnas riigilt huvi ja korraldavat alget. Ja avaliku raha tugi sellistele kultuurilistele asjadele on loomulik.

Ja nii ongi vene humanitaaride pilgud pööratud võimu suunas, praegu on meil ju täiesti olemas meediaminister Raivo Palmaru. Ta on nii möku mees, et hämarad algatused kvaliteet-poliitikaajakirja ja kulka ajakirjanduse sihtkapitali asjus ilmselt jäävadki algatusteks. Tegelikult hädapärasem venekeelse humanitaarmeedia ümberrivistamise asi oleks Palmarule siiski äkki jõukohane, kuid millegipärast ei paku see teema talle huvi, kuigi probleemid on üldteada. Vähemalt ei ole kuulda, et võim koos asjasthuvitatud ringkondadega siin mingeid uusi jõupingutusi oleks teinud.

Nii me kõrval kasvabki vene vimm, mis nüüd on otsaga karjuval kombel Sirpi jõudnud. Boris Tuch ja Jelena Skulskaja on mõlemad toredad inimesed-literaadid, kes on kumbki omal viisil intelligentsed ja asjalikud. Nad võiksid aga olla oma tegemistega sedavõrd rakkes, et kui need persoonid pääsevadki eestikeelse meedia väljale (kus nad on teretulnud), pole neil jaksu klaarida oma pisikesi nääklemisi tarbetult suurelt.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming