Ka soomlased teevad meile ära?

Margot Visnap

Oleme ikka ja alati uhked olnud Eesti kui teatrimaa üle. Et ligi miljon teatrikülastust aastas jne. Ja ka kodumaine dramaturgia on viimase 15 aastaga jalad alla saanud. Ometigi teevad soomlased meile ära. Loomulikult juba seetõttu, et neid on rohkem. Neil on üle saja teatri ja trupi, ligi 450 esietendust aastas jne. Ja soome publik hirmsasti armastab kodumaist näitemängu, eriti komöödiat. 2004. aastal tehtud publiku-uuring näitab, et 55% soome vaatajaist eelistab kodumaist komöödiat, järgnevad muusikalid ja laulumängud (26%) ja uus kodumaine draama (19%).  Teatrite repertuaarigi valitseb pigem kodumaine näidend (ligi 70%). Teater on soomlastele nii ajaveetmiskoht kui ka platvorm ühiskondlikuks aruteluks. Soomlane tahab ennast teatris kellegagi identifitseerida ja parim viis selleks on kodumaine dramaturgia. Kuigi ülev ja võimalik (aga mõnevõrra siiski kunstlik) on ennast samastada ka näiteks Shakespeare’i tegelastega. Soome näidendite rohkus põhjanaabrite teatrite repertuaaris pole sündinud tühjalt kohalt. Aastakümneid koolitatakse mitmes kõrgkoolis näitekirjanikke-dramaturge, soome näidend ja selle kirjanikud saavad tuge riigilt, teatrites on palgal näitekirjanikud-dramaturgid. Väga levinud on seegi, et lavastajad ise kirjutavad teatritekste. Kui meil on lavastajad ikkagi pigem nn tõlgendajad (valivad kellegi-mingi teksti), siis Soomes võtavad lavastajad ise tekste luua. Et Soome elu, ühiskonda, selle probleeme peegeldada, oma vaatajat kõnetada. Meie siin peame leppima rohkem põhjanaabrite ja maailmadramaturgiaga, et oma probleeme lavalt saali tagasi mängida, vaatajaga dialoogi astuda. Aga eks see ole loomulik: meid on vähem, sõel on tihedam, seega ka tegijaid vähem. Loodetavasti nende vähestegi heade tegijate hulgas ei kinnistu nüüd jäädavalt suund ainult oma aja- ja kultuurilugu läbi mängida (Mart Kivastikult tuleb viimasel ajal niisuguseid näidendeid ridamisi), vaid Jaan Tätte ja Urmas Vadi kõrval leidub ka neid (nooremate hulgas Jim Ashilev, nädalavahetusel jõudis Ugalas lavale Ott Aardami teatritekst), kel himu oma näidendeis kaasaega puudutada. Hästi veider  paralleel – aga mõelgem (täiesti kontekstivabalt!), kui populaarsed olid omal ajal Valter Udami, Ott Kooli, Astrid Reinla olustikulised näidendid… Mitte et ma tahaksin meie väärtkirjutajaid (Vetemaa, Kaplinski, Kruusvall, Kross jt) mingile kaalukausile seada, aga vahest polegi vale Endlas menukalt etenduva Astrid Reinla “Koduabilise” lavastaja Tiit Palu kommentaar: “Enamik Eesti lavadel mängitavaid komöödiaid on Inglise, Prantsuse ja Ameerika päritolu, lood pole päris meie omad. See lugu on aga just meile: tuttavad olukorrad, meie tegelikkus, head eesti naljad.”

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming