Kaljo Johannson 1. IV 1937 – 9. III 2017

Vaid mõni nädal enne oma 80. sünnipäeva lahkus meie seast ooperi- ja operetisolist Kaljo Johannson, aastaid muusikateatrit rikastanud laulja, kelle elutöö sai tehtud Vanemuise teatris.

1937. aastal Tartus sündinud Kaljo Johannsoni lapsepõlves tärganud teatrihuvi viis ta esmalt Ida Urbeli juhendatud laste balletiringi, kust pärinevad ka esimesed lavakogemused. Peagi selgus, et looduselt kaasa saadud vokaalsed eeldused sobivad enamgi muusikateatri tarvis. Lauluõpingud legendaarse Rudolf Jõksi juhendatud Vanemuise vokaalstuudios viisid Kaljo Johannsoni 1957. aastal Vanemuise koorilauljate rivvi, kooripartiidele järgnesid kohe ka esimesed nimelised pisiosad, ühena esimestest kaks kõrvalosa 1957. aastal esietendunud Boris Kõrveri operetis „Ainult unistus“, Epp Kaidu tähtlavastuses.

Töötanud lühiajaliselt ka Estonia kooris, sai Kaljo Johannsonist 1967. aastal Vanemuise koosseisuline solist. Noore lavajõu loomupärane liikuvus, mänguline erksus ja eelkõige mahe tenorihääl tõid kiiresti vastutusrikkaid rolle nii operetis kui ka draamalavastustes, aga ka mitmeid nõudlikke ooperipartiisid (Krahv Belfiore, Mozarti „Armastuse aed“, 1970; Lenski, Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, 1973; Gritško, Mussorgski „Sorotšintsõ aastalaat“, 1976).

Kaljo Johannsoni pärisosaks kujunes aga vaieldamatult operett ja selles keerulises lavažanris tehtud rollidega kirjutas ta end Tartu toonase teatripubliku südamesse. Paljude aastate jooksul olid tema kanda peaaegu kõigi Vanemuise operettide tenoripartiid (Florimond, Kálmáni „Montmartre’i kannike“, 1971; Piquillo, Offenbachi „Pericola“, 1974; Stanislaus, Zelleri „Linnukaupleja“, 1975; Edvin, Kálmáni „Silva“, 1979). Lõpetanud operettide esimese armastaja ampluaaga, algas Kaljo Johannsoni loometeel uus etapp, mida märgistavad värvikad karakterrollid paljudes ooperites, operettides ja muusikalides (Bellamy, Schmidti „Romantilised fantastikud“, 1985; Paater, Leigh’ „Mees La Manchast“, 1995; Pisquatschec, Kálmáni „Montmartre’i kannike“, 1998). Lõpetanud 2001. aastal töö Vanemuises, sai Kaljo Johannsonist tallinlane, kuid tema lavatee veel jätkus. Tema osalusel valminud ooperi- ja operetikavad lubasid oma kuulajaga leida vahetuma kontakti kui traditsiooniline teatrilava ning viisid rõõmu klassikalisest muusikast ka selle publikuni, kes teatrisse enam nii sageli poleks jõudnud.

Teater Vanemuine ja tänulik publik jäävad neile meelespidamist väärt lavahetked kinkinud solisti hea sõnaga meenutama.

Kaljo Johannson saadetakse ära 18. märtsil kell 14.30 Pärnamäe kabelist.

Teater Vanemuine

Rahvusooper Estonia

Eesti Teatriliit

Eesti Näitlejate Liit

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming