Metamorfoos Draamateatris:

Kristiina Garancis, ED avalike suhete juht

kellele tragöödia, kellele ooper, kellele ?Savonarola? itaalia kultuuri kastmes ? W. Shakespeare ? T. Ojasoo, ?Julia?. Julia ? Mirtel Pohla, Romeo ? Rasmus Kaljujärv. PEETER LAURITS

 

8. oktoobril avab Eesti Draamateater oma 84. hooaja. Seekord suure paugu ja kinoga. Kell kolm on maja uksed taas teatripublikule valla! Teatris hakataksegi näitama tõelist kino ehk tulevane uuslavastuste rida on üles võetud tselluloidlindile ?Coming soon? võtmes ning juugendmaja atmosfäär on totaalselt muutunud ? sellest on saanud filmiplakatite ja punase vaibaga kinoteater! Kõik võivad uudistama tulla!

Kes tulevad, neil on võimalus osta soodushinnaga kõiki müügis olevaid pileteid ning avada koos kunstnike ja näitlejate-fotograafidega näitusi. Nimelt, on seina riputatud kahe draamalase fotod ? Taavi Teplenkov esineb oma väljapanekuga teatri keldrikorruse baaris ja garderoobiruumides ning Harriet Toompere päris uues kohas ? uue maalisaali ees paekiviseinal. Fuajee ja teise korruse puhveti on enda alla võtnud Andres Toltsi 55. sünnipäeva näitus ?9 maali?. See on esimene Draamateatri ja Kunstnike Liidu ühisprojekti ?Teatrigalerii? väljapanek. Kokku on lepitud kunstnike isiknäituste korraldamises, mis haakuvad aastaringselt esietenduste teemadega.

Õhtul on kavas anda topeltpauk. Teater avab oma uue saali ? maalisaali Andrus Kivirähki kirjutatud ja lavastatud tükiga ?Aabitsa kukk?, milles ainuosa Tõnu Ojal. Kell kaheksa õhtul esietendub Tiit Ojasoo tänapäevane Shakespeare?i tõlgendus ?Julia?, mis raputab sisuliselt, kuid rokib ka vormiliselt, sest lavastust saadab live?is ansambel ?Leningrad? sõnu võru murdes esitav pungi, roki, polka, ska jms stiile segav bänd.

Uus hooaeg tõotab teatrigurmaanidele aga veelgi maitsvat! Järgmisena astub lavale Edward Albee viimane, seni kõige julgem ja provokatiivsem näidend pärast ?Kes kardab Virginia Woolfi?? ehk üks hoopis teistmoodi armastuslugu ?Kits?. Selles esitab Ain Prosa küsimusi ?puhta hingega? peategelase abil tolerantsuse ja armastusega seotud ühiskondlike tabude kohta. 29., 30. ja 31. oktoobril toimub metamorfoos ja draamamajast saab muusikateater ehk sel kolmel õhtul on laval Nargen Opera õukonnaooperi esituses  Joseph Haydni ?Üksik saar?.  Selle muusikapärli  dirigent on Tõnu Kaljuste ja lavastaja Priit Pedajas. Novembrist sahiseb pikas kleidis lavale hirmkaunis südameid jääks muutev Merle Palmiste Ivo Eensalu lavastuses legendiks saanud kunstmuinasjutus ?Lumekuninganna?. Hingedekuu lõpus jätkub Shakespeare´i Draamateatri lava vallutamise plaan Kõrgema Lavakunstikooli kolmanda kursuse tudengite seltskonnaga Kaie Mihkelsoni käe all ehk lavastusega ?Suveöö unenägu?. Jõulude ajal aga juhtub teatris midagi enneolematut ehk tõestamist leiab fakt, et sel ajal juhtuvad imed. Teleekraani virtuaalsed pehmed ja karvased saavad Draamateatri laval jalad alla. Jõulueri teksti autor on Toomas Kall ja lavastaja- ja kunstnikutöö teeb Hardi Volmer.

Jaanuaris on plaanis alustada uut aastat Hendrik Toompere jr käe all valmiva Mart Kivastiku lennuka tekstiga ?Savonarola?. See on autopiloot-projekt Euroopa suurmeeste ja nende maa kultuuri tutvustamiseks Eesti silma läbi. Avalöögi teeb Itaalia. Etenduste ümber on plaanis korraldada loenguteseeria (st teemad ?Medici ja Machiavelli ? poliitika ja kunst?;  ?Võim, kirik ja korruptsioon: mis on itaalia peretraditsioonil ühist maffiaga?; ?Leonardo tehnikaimed? jne) ning tuua itaalia suupisted-veinid puhvetitesse.  Lavastaja lubab publikule, et lugu on võimas ja katarsist pakkuv tragöödia, kus ometi saab ka kõhu lõhki naerda. Näidend põhineb tõestisündinud lugudel ? elulugudel, milles paarituvad dokumentaalsus ja kujutlusvõime. Savonarola on arsti perest pärit noormees, kelle ristimisel kohalik preester avastab tema kehal 3000 geniaalsusemärki ja kelle elu peaks kulgema justkui jumala õnnistatud lillede teel, põleb tuleriidal.

Eelmisel hooajal lavastajadebüüdi teinud Kadi Tudre käe all jõuab jaanuaris väikses saalis lavale prantsuse näitekirjaniku Jean-Claude Grumbergi ?Ateljee?.  Näidendi tuumaks on möödunud sajandi 40ndate ? 50ndate Pariisi ateljees oma elu ilu ja valu jagav naisteseltskond. Veebruar toob lavale Ain Prosa tõlgenduse Eric-Emmanuel Schmitti teatritekstist ?Vabamõtleja?, aprill Priit Pedajase versiooni Kõrgema Lavakunstikooli tudengitega igihaljast Oskar Lutsu ?Kevadest?. Kevadesse tuleb lisaks hulk üllatusi ning suvelavastus, mis praegu on hauduvate mõtete staadiumis, ootab samuti oma teostumistundi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming