Mida toob uus hooaeg? I

Margot Visnap

Vanemuine, Eesti Draamateater, Tallinna Linnateater

Suveteater on vaevalt jõudnud lavalt lahkuda, kui on algamas juba uus teatrihooaeg 2007/2008. Festivalil “Draama” jõudis publiku ette ju tervelt kuus uuslavastust. Samas pole nii mõnegi teatri hooajaplaanid tänaseks veel päris selged. Unistuste teatriks nii teatritöötajaile kui ka publikule näib olevat Vanemuine, kes juba kevadel järgmise hooaja uuslavastuste nimekirja välja kuulutas ja piletidki müüki paiskas. Lugupidu väärt tava, mida Taaralinna teater harrastab juba mitmendat aastat. Eks ole see, just teatrisiseselt, igivana probleem: lavastajad ja näitlejad unistavad tööplaanist, mis juba kevadel paigas, see võimaldab oma tegemisi mitmete teatrite vahel jagavatel näitlejatel paremini planeerida. Kuigi mitte ainult, ka vaid oma teatrile truu näitleja vajab turvalist teadmist, mis ootab teda ees uuel hooajal.  

 

Vanemuine panustab külalislavastajatele

Teatri koduleheküljelt leiab, et palgalisi lavastajaid on kaks – Jaan Tooming ja Ain Mäeots, viimane toob aprilli algul suures saalis lavale Loone Otsa 2005. aasta näidendivõistlusel ergutusauhinna pälvinud lennuka fantaasia “Koidula veri”. Laval on Juhan Liiv, Lydia Koidula, tsaar Aleksander II, Johann Voldemar Jannsen, Eduard Vilde, Juhan Luiga, Johann Köler, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Aino Kallas, Hella Wuolijoki jpt. Muuseas, ainuke eesti näidend uuslavastuste nimekirjas.

Ülejäänud lavastused saavad lavaküpseks külalislavastajate käe all. Siiski, Giuseppe Verdi “Rigoletto” lavastab ka oma teatri mees Taisto Noor. Kui kokku arvata 7 sõnalavastust, 3 tantsu- ja 3 muusikalavastust, siis väisab Vanemuist uuel hooajal 11 külalist, nii Eestist kui mujalt maailmast: Ingo Normet, Leino Rei, Aljona Anohhina, Mart Kampus, Roman Baskin, Ingomar Vihmar, Saša Pepeljajev, Vassili Medvedjev, Oleg Titov, Ervin Õunapuu, Carmelo Agnello.

Nagu on intrigeeriv mitmekesine “lavastajameeskond”, nii pakub põnevust ka uuslavastuste nimekiri. Kergemakaaluline näidend peaaegu puudub, aga lõbustavaid menukeid jääb teatri repertuaari eelmistestki hooaegadest. Juba on kuulda olnud häid sõnu Reko Lundani, soome näitekirjanike uue põlvkonna esindaja peredraama “Suurema kurbuseta” kohta, mis Normeti käe all esmaspäeval lavale jõudis. Noorelt näitekirjanikult Viktoria Nikiforovalt jõuab Sadamateatris lavale tema debüütnäidend “Jooksvad kulud” – halastamatu sisselõige kaasaegse suurlinnaelaniku sisekosmosesse (lav A. Anohhina). Otsekui sümboolse järelehüüdena maailmakuulsale filmiklassikule jõuab detsembris Roman Baskini käe all lavale Ingmar Bergmani 1993. aastal kirjutatud näidend  “Lärmab ja veiderdab”, mis vaatleb lõiku Ingmar Bergmani onu Carli elukäigust, kes ilmub kõrvaltegelasena ka teistes kirjaniku autobiograafilistes teostes. Ja kindlasti tasub põnevusega ootama jääda meie lavadelgi populaarsust kogunud briti näitekirjaniku Mark Ravenhilli  näidendit “Võta mind!”. Nagu Ravenhillil ikka on tegu intrigeeriva projektiga: 1998. aastal kutsus ta kokku kolm kolleegi ning workshop’i korras valmis nelja dramaturgi ühistööna 12 stseenist koosnev näidend, mille tegevusajaks ja -kohaks suvine nädalalõpp ühes Inglismaa linnas. Ingomar Vihmaril on see kolmas kokkupuude Ravenhilli loominguga.

Vanemuise uuslavastuses leidub ka külalisnäitlejaid: Jaan Rekkor, Hilje Murel, Draamateatrisse suundunud Kersti Heinloo, Indrek Taalma ja Jan Uuspõld (kuigi viimane on näitlejana kirjas nii Vanemuise kui ka Draamateatri koduleheküljel – seega nii oma mees kui külaline mõlemas teatris).

 

Eesti Draamateatris nii Põhjamaade kui omadramaturgia

Ka Draamateatris on esimene uuslavastus vaatajate ette toodud, teisipäeval esietendus festivalil “Draama” Lars Noréni “Vaikne muusika” (lav Priit Pedajas), mis oli pühendatud Mikk Mikiverile, kes saanuks samal päeval 70.  See lavastus  jäi Mikiveri viimaseks teatriideeks, mis paraku ei teostunud. Mängivad näitlejad, keda Mikiver isegi neis osades näha tahtnuks. Põhjamaade dramaturgiast tuleb veelgi lisa: oktoobris esietendub Roman Baskini käe all soome näitekirjaniku Sirkku Peltola “Soome hobune”, lustakas ja nukker pilt Soome maakohast ja selle elanike nõutusest kokkupuutumisel Euroopa Liidu elukorraldusega. Lavastuse tõmbenumbriks kindlasti grand old lady Ita Ever. Ingomar Vihmar lavastab väiksesse saali Henrik Ibseni “Metspardi”. Ja aprillis saab publik näha teistki Bergmani näidendit: väikses saalis esietendub tema “Sügissonaat”, pianistist ema rollis Ülle Kaljuste, tema tütart mängib Maria Avdjuško. Viljaka soome kirjaniku Antti Tuuri romaani “Jõgi voolab läbi linna” dramatiseerib ja lavastab suurde saali Ingomar Vihmar.

Ka eesti näitekirjanike nimistu on muljetavaldav: Madis Kõiv, Jaan Undusk, Enn Vetemaa, Mihkel Ulman. Ja Arbujad. Priit Pedajas võtab seekord lavastada Kõivu “Lõputu kohvijoomise”, lisaks valmistab ette luule- ja laulukava Arbujatest. Margus Kasterpalu toob väikses saalis lavale Unduski  näidendi “Boulgakoff”, samuti premeeritud näitemäng (2005. aasta näidendivõistluse II preemia). Teater rõõmustab väikesi vaatajaid algupärase lastenäidendiga, Ulmani fantaasiaküllase ja mängulise muinasjutu “Võluõunad ehk naeru kätte võib surra” (lav Ain Prosa). Kindlasti saab põnev olema ka Vetemaa ja Karusoo koostöö, nimelt on neil valmimas näidend Gustav Naanist – nii värvikast isikust kui tema kaudu ka tollest keerulisest, vastuolulisest ajastust.

 

Linnateater – kas pigem vähe, aga hästi?

Linnateatri uudisrepertuaar piirdub nelja lavastusega. Esialgu? Sest kuuldavasti olevat kevadel plaanis veel Jaanus Rohumaa lavastus ja Elmo Nüganen toob (tõenäoliselt?) suvelavastusena Vargamäel välja Tammsaare “Tõe ja õiguse” kolmanda osa. 8. septembril esietendub Hobuveskis W. Shakespeare’i “Eksituste komöödia”, lavakunstikooli 23. lennu üliõpilaste diplomilavastus, lavastajaiks Stephen Harper Londonist ja Elmo Nüganen, kes tegelikult viib tudengite Londonis valminud koolitöö lõpule. Nüganenil saab märtsis lavaküpseks teinegi lavastus, J. B. Priestley “Aeg ja Conwayd”,  lugu perekonnast läbi kahe aastakümne, Esimese ja Teise maailmasõja vahel. Teise maailmasõja ajal toimub ka Dennis Potteri näidendi “Päike soojem, taevas sinisem, rohi rohelisem” tegevus (Mart Kolditsa lavastus Taevalaval). Linnateater ei pelga ka komöödiat, trupiga liitunud Priit Võigemast lavastab väikesse saali inglise komöödia, Ann Jellicoe “Nõksu”.

Linnateatri uuslavastuste nimistu pole pikk, aga teatri repertuaaristrateegiat arvestades – hoida võimalikult kaua kavas ka vanu lavastusi – võib seda (mööndustega) mõista. Esimene ring teatrite uudislavastustele on peale tehtud. Järgmises Sirbis  jõuab järg teiste teatrite uudisloominguni.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming