Pealelend: Jaak Allik, „Pisuhänna” lavastaja

TAMBET KAUGEMA

Oktoobri algul tähistas Narva teater Ilmarine oma 25. sünnipäeva Eduard Vilde „Pisuhänna” esietendusega. Lavastanud on selle Jaak Allik ja kunstniku­töö teinud Jaak Vaus. 10. detsembril annab Ilmarine Tallinnas Salme kultuurikeskuses selle lavastusega päevase külalisetenduse.

sirp_14-48_0031__art_r1

Milline on 25aastase Ilmarise koht ja tähendus eesti teatripildis?

Ilmselt nii mõnigi Sirbi lugeja ei tea, et Narvas tegutseb juba 25 aastat (pärast 45aastast vaheaega) kutseline teater, kes võttis endale nime 1879. aastal asutatud Narva kultuuriseltsi järgi. 1978. aastal saabus Leningradist Eestisse noor ja andekas Juri Mihhaljov, kes asus juhtima toonast Narva rahvateatrit ning kelle eestikeelseid suurepäraseid Tammsaare „Kärbse” ja Lutsu „Soo” (Ilmarise avaetendus) lavastusi mäletatakse tänaseni. Paraku on 23 iseseisvusaastat hävitanud Narvas nii eestikeelse professionaalse kultuuri kui ka täiskasvanutele tehtava teatri. Ilmarises lavastab Mihhaljov (kellega Tallinna Vene teater võinuks taevast tähti alla tuua) muinasjuttude (tihti ka eesti muinasjuttude) töötlusi, sest nende puhul on publiku ostujõud (kaks eurot pilet) kindlustatud. Riigitoetuse 36 000 eurost kulub üle poole endise sõjatehase nõukaaegsel kujul säilinud aktusesaali ja kõrvalruumide (teatri neljas kodu!) eest üüri maksmisele. Tühi üheksakorruseline hoone nende kohal on külm kui hundilaut ning truppi jäänud neli (miinimumpalgal) töötavat näitlejat on sunnitud tihti proove tegema, mantel seljas. Lavastasin Ilmarises 2011. aastal Reza „Tapatöö jumala” ja ütlesin juba siis, et see teater töötab, nagu töötati vist Leningradi blokaadi ajal. Kolme aastaga pole midagi muutunud.

Sind tuntakse lavastajana, kes toob ka klassikat lavastades sellest esile tänapäevaga seotu. Mida tänapäevast on öelda Vilde sada aastat tagasi kirjutatud komöödial nüüdsele Eesti vene publikule?

Leidsime, et „Pisuhänna” aeg ehk varakapitalism on taas käes. 1929. aastal varustas Vilde tagantjärele oma näidendi  ka ajamäärusega „aasta enne maailmasõda”. Nüüdisajastamist see tekst ei vaja, riputasime seinale Narva linnavalitsuse hoone pildiga kalendri ning panime tegelased lugema Sirpi ning see ei tundugi kohatu vägistamisena. Piibeleht, keda mängib Narva raadiohääl Jüri Nikolajev, näitab aga, kuidas loomeinimene peab sulide maailmas neil naha üle kõrvade tõmbama ning jääma oma esimest miljonit teenides ikka ausaks.

Millised on ja peaksid olema Ilmarise tulevikuväljavaated?

Eesti suuruselt kolmas linn Narva vajab hädasti korralikku teatrisaali. Initsiatiivi on näidanud ühendus Vaba Lava, kes oleks praegu Ilmarise kasutuses ruumidesse Narva kesklinnas valmis selle ehitama. Tehtud on ka eskiisprojekt, saadud soomlastest omanike nõusolek ning ka kultuuriministeeriumi põhimõtteline toetus kasutada samasugust rahastamisskeemi, nagu seda tehti Telliskivi loomelinnakus. Puudub vaid investor, kes teatri 2016. aasta lõpuks valmis ehitaks. See saal võiks jääda koduks ka Ilmarisele, kes võiks olla ruumide Narva-poolse operaatorina Vaba Lava partner.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming