Pealelend – Madli Pesti,

konverentsi „Ettekääne. Ruum. Performatiivsest ruumist etendus­kunstides“ korraldaja

TAMBET KAUGEMA

Eesti muusika- ja teatriakadeemia korraldab koos kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooliga 4.–5. maini teatris NO99 rahvusvahelise konverentsi „Ettekääne. Ruum. Performatiivsest ruumist etenduskunstides“, kus asjatundjad Eestist, Taanist, Soomest, Lätist ja Tšehhist räägivad ruumi kasutamisest etenduskunstides.

Konverentsi peaesinejad on teatritegijad Signa ja Arthur Köstler Taanist ning lavastaja ja kunstnik Teemu Mäki Soomest. Rahvusvahelistest külalistest astuvad üles veel Tšehhi teatriuurija Radka Kunderová ning Läti teatri- ja filmilavastaja Krista Burāne. Eesti esinejatest on kohal ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ja Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juht Hannes Praks, teatriuurija Eva-Liisa Linder, näitlejad Kersti Heinloo ja Maarja Mitt, lavastuskunstnik Kristjan Suits, koreograafid Raho Aadla, Jaanika Tammaru ja Renee Nõmmik, helikunstnik Hendrik Kaljujärv ja dramaturg Marion Jõepera.

Missugune roll on ruumil etenduskunstides ja kuidas on see viimasel kümnendil muutunud?

Mulle tundub üha enam, et paljudel teatritegijatel mängib just ruum keskset rolli. Nimelt „mängib rolli“, sest ruumil saab olla väga palju erisuguseid ilmeid. Ruumikasutus ongi viimaste kümnendite etenduskunstides muutunud: teatritegijad liiguvad traditsioonilistest teatriruumidest väljapoole, võetakse kasutusele tühje maju, angaare, vallutatakse tänavaid, küüne ja järvekaldaid.

Konverentsiprogrammi koostades osutus inspireerivaks eesti keele seletav sõnaraamat, mis annab mõiste „ruum“ esimeseks tähenduseks „see kolmemõõtmeline ja lõputu, kus kõik eksisteeriv paikneb ja toimub“.

Konverentsi peaesinejad on Signa ja Arthur Köstler Taanist ning Teemu Mäki Soomest. Milline on nende senine jälg teatriloos, sealhulgas Eesti teatripildis?

Olin tõesti üllatunud, kui tipptegijad Signa ja Arthur Köstler võtsid vastu kutse tulla Eestisse. Soovisin kutsuda esinema võimalikult eripalgelisi teatritegijaid, kes avaksid oma loomingu kaudu ruumikasutust üllatuslikest külgedest. Köstlerite ehk grupi SIGNA mitmeid töid olen näinud Berliinis, Hamburgis ja Tallinnas ning nende õõvastav-nostalgilist, üdini tungivat ruumikasutust ei oska ma ühegi teise looja omaga võrrelda. Kes kord on viibinud nende loodud maailmas, see seda ei unusta. SIGNA lavastus „Bleier Research, Inc“ oli Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna kavas 2011. aastal. Konverentsil kõnelevad Köstlerid oma kestvuslavastustest, mida võib nimetada performatiivseks osavõtuteatriks. Nad loovad detailideni läbi töötatud lavastusmaailma leitud ruumides: koolides, angaarides, haiglates või ööklubides.

Teemu Mäki on Soome multitalent, doktorikraadiga kunstnik ja lavastaja, Eesti muusika- ja teatriakadeemia külalisprofessor, kes toetab alates sellest aastast oma kogemuse ja teadmistega lavakunstikooli doktoriõpet. Konverentsil on Mäki ettekanne laiahaardeline: üheks tema teesiks on, et just teater avab erilise ja intensiivse viisi ruumi jagamiseks. Mäki peaks Eesti vaatajale meenuma seoses 2008. aasta skandaalse lavastusega „Harmoonia“ Von Krahli teatris, mis oli pühendatud Eesti vabariigi 90. aastapäevale. Mäki uusimat, transsoolistest kõnelevat dokumentaallavastust „Muutujad“ sai Eestis näha möödunud aastal.

Esinejate seas on nii teatriuurijad, teatri- ja filmilavastaja, näitlejad, lavastuskunstnik, helikunstnik, koreograafid, dramaturg, ajakirja peatoimetaja kui ka sisearhitekt. Kui laialt konverentsil ruumi teemat käsitletakse?

Esinejate valikul oli kaks suunda. Ühelt poolt teatripraktikud, kes vaatlevad ruumi oma loojakogemuse kaudu – tõepoolest vist õnnestus katta peaaegu kõik teatriloome aspektid. Teisalt tahame pakkuda teoreetilisemat ja teatrikunstist eemale vaatavat pilku ruumile: Toomas Kiho räägib eluruumist ja Hannes Praks eksimisruumist.

Konverentsi lõpetuseks tutvustatakse kahte uut raamatut. Mis raamatud need on?

Eesti muusika- ja teatriakadeemia alustab loomeuurimuslike doktoritööde sarja, mille esimese pääsukesena tuleb trükikojast välja Marion Jõepera eelmisel aastal kaitstud doktoritöö „Ruumitaju loomine ja suunamine kui postdramaatilise dramaturgi peamine töövahend“. Mul on hea meel, et muusika- ja teatriakadeemias pööratakse järjest rohkem tähelepanu teadustööle ning väärtustatakse loomeuurimust kui Eestis pigem veel uudset teooria ja praktika omavahelise põimimise meetodit.

Esitletakse ka lavakunstikooli teaduri Eva-Liisa Linderi koostatud ja toimetatud e-õpikut „Teatripedagoogika muutuvas maailmas“, mis põhineb kaks aastat tagasi lavakunstikooli korraldatud ja Ingo Normeti juubelile pühendatud teatripedagoogika teemalisel rahvusvahelisel konverentsil.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming