Pealelend– Raul Oreškin, Tartu Uue teatri direktor

Pealelend – Raul Oreškin, Tartu Uue teatri direktor

TAMBET KAUGEMA

aa_sirp_15-41_0011__art_r1

Oktoobrist asus Tartu Uue teatri direktorina tööle Raul Oreškin, teatri senine juht ja asutaja Ivar Põllu jätkab kunstilise juhina. Raul Oreškin on varem töötanud Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna ja noorsooteenistuse juhatajana, Tartu loomemajanduskeskuse tegevjuhina ning kultuuriministeeriumi asekantslerina.

Mis tingis Tartu Uues teatris vajaduse direktori ametikoha järele? Oma seitsme tegevusaastaga on Tartu Uus teater kasvanud õhinapõhisest ettevõtmisest päris organisatsiooniks. Sellega seoses on vaja teatri juhtimises tegeleda paljude asjadega, mis ei ole otseselt seotud loominguga: eelarve, personaliküsimused ning teatrimaja, mida on vaja hallata ja arendada. Igapäevaprobleemid kipuvad varjutama teatritegemise loomingulist potentsiaali ja entusiasmi. Sellepärast sai täiesti kaalutletult võetud vastu otsus juhtimine lahutada, Ivar Põllu saab nüüd keskenduda loomingule ja teatri kunstilise poole korraldamisele.

Mille poolest eristub Tartu Uus teater Eesti teatripildis?

Tartu Uus teater jääb kindlasti väikeseks paindlikuks projektiteatriks, mille eesmärk on olla avatud uutele ideedele. Tahame jätkuvalt olla teater, kus ühest küljest on kunstiline tulemus väga oluline ja kogu meeskond töötab pühendunult, et see saaks võimalikult hea ja kirgas, kuid seejuures on meile ikkagi elu olulisem kui kunst, ränki ohvreid kunsti nimel ei tooda. Tartu Uus teater on inimlik teater, inimesekeskne teater, kus arvestatakse kõigi eripäradega.

Alanud hooajal pööratakse meie teatris taas rohkem tähelepanu loomingulisele ringile, kes on koondunud Tartu Uue teatri ümber, ja mõnevõrra vähem katsetatakse külalislavastajatega. Ent see suund võib ühel hetkel uuesti muutuda, hooajad pole ühesugused.

Uue teatrijuhi üks esimesi samme on küllap oma töötajatega vestlemine, nende muredest pildi saamine. Mida kasulikku on koorunud neist kohtumistest?

Tartu Uus teater on väga väike, selle põhikoosseisu kuulub ainult kaheksa inimest, kusjuures näitlejaid nende seas pole. Tõsi, on kujunenud välja rühm näitlejaid, kes mängivad Tartu Uue teatri lavastustes sagedamini, ent siiski, igaks uuslavastuseks kutsutakse just selleks vajalikud näitlejad, kes mängivad rollilepingu alusel. Kokku olen juba kohtunud või alles kohtun umbes kahekümne inimesega: nende hulgas on nii koosseisulised töötajad kui ka meie teatri ümber koondunud inimesed. Mulle on ülioluline teada, kuidas need inimesed tajuvad teatris toimuvaid protsesse ja sealseid probleeme.

Tartu Uue teatri üks keskseid probleeme on juba aastaid olnud eelarve. Selle nädala alguses teatrijuhtidega kohtudes rääkis kultuuriminister Indrek Saar tuleva aasta eelarve alustest ning tema selge sõnum oli, et riigi toetus era-, väike- ja projektiteatritele ei kasva. Tartu Uue teatri eelarvest moodustab riigi tugi 18%, mis ei ole suur, kui võrrelda riiklike teatrite eelarvete proportsioonidega, aga kahtlemata pingestab ministri öeldu olukorda teatrimaastikul ja sünnitab juurde ebavõrdsust, sest riiklike teatrite eelarve ju pisut kasvab. Erateatri rahakott saab minna paksemaks vaid publiku arvelt, mis pole aga kuigi särav väljapääs, sest Tartu Uus teater ei saa panna pileti hinnaks näiteks 25 eurot, kui keskmine hind Eestis on 16 eurot. Ka eraraha kaasamine teatrisse on rohkem kui problemaatiline. Oleks tarvis riiklikult arutada, kuidas tuua sponsorlust rohkem kultuuri- ja spordi­valdkonda.

Ühe tööülesandena seisab teil ees teatrimaja remont. Missugune peaks remonditud hoone lõpuks välja nägema?

Hoone, kus Tartu Uus teater tegutseb, on muinsuskaitse all ning häda on ka selles, et see maja pole algselt ehitatud teatriks. Praegu on sellega seotud palju haldusprobleeme ning seetõttu on ainuvõimalik teha see hoone korda. Tartu Uus teater on ja jääb väiketeatriks, mistõttu jääb meie koosseis ka edaspidi ilmselt väikeseks, alla kümne inimese. Seega tuleb hoone teha korda nii, et see koormaks võimalikult vähe eelarvet ja vajaks vähe personali ning selle arvelt vabaneks raha sisuliseks teatritegevuseks. Rekonstrueeritult peaks see maja järgima rohelisi ja taastuvenergia põhimõtteid: vihmavee kasutamine WCs, prožektorivalgusest eralduva soojuse suunamine kütte­kehadesse, päikeseenergia tarvitamine jne. Sinna juurde mitmesugused IT- ja muud tehnoloogilised lahendused. Kõik peab olema võimalikult lihtne, orgaaniline ja kulutama vähe.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming