Teatrikaardile on tekkinud uus agentuur

Margot Visnap

Ideaalis võiks eestikeelse näidendi autoritasu võrduda tippastme juhi kuupalgaga. Ott Karulin ja Monika Läänesaar. piia ruber

2008. aasta 1. jaanuaril alustas tegevust SA Eesti Teatri Agentuur, mis loodi Eesti Teatriliidu ja Etendusasutuste Liidu poolt Eesti Näitemänguagentuuri ja Teatriliidu Teabekeskuse baasil. Eesti Teatri Agentuur võtab üle mõlema asutuse töökohustused, jätkates dramaturgia autoriõiguste omandamist ja vahendamist, eesti näitekirjanduse edendamist, teatriinfo koondamist ja edastamist, eesti teatri tutvustamist välismaal ning Eesti teatristatistika kogumist ja publitseerimist.

Sihtasutuse Eesti Teatri Agentuur nõukogus on Rein Oja (esimees), Ain Lutsepp, Marika Tint, Raivo Põldmaa ja Tõnu Lensment, juhataja on senine Eesti Näitemänguagentuuri juht Monika Läänesaar. Agentuur oma viie töötajaga asub aadressil Väike-Karja 12 III korrusel ning kohapeal saab tööpäeviti kella 10–17 laenutada eesti ja välismaist dramaturgiat (dramaturg Heidi Aadma, tel 628 2342, e-post agentuur@kul.ee) ning küsida teatriinfot (teatriinfo koordinaator Ott Karulin, tel 6 28 23 30, e-post ott@teater.ee).

Uus agentuur võtab üle kõik Eesti Näitemänguagentuuri kolmeteistkümne tegutsemisaasta jooksul sõlmitud lepingud ning jätkab 1995. aastal alustatud näidendivõistluste korraldamist. Samuti jätkatakse Eesti algupärandite tõlgete tellimist. Teiseks uue agentuuri tegevusvaldkonnaks on teatriinfo kogumine, edastamine ja vahendamine. Eesmärgiks on tutvustada nii Eesti teatriprofessionaalidele välisteatris toimuvat kui välisfestivalidele Eesti teatrit. Oluline on Eesti teatriinfo koondamine Eesti vaatajale leheküljel teater.ee, millest mõne aasta jooksul peaks saama esmane Eesti teatriinfo allikas. Eesti Teatri Agentuur jätkab ka kolm aastat tagasi Teatriliidu Teabekeskuse alustatud riigi dotatsioonil teatrite repertuaari- ja majandusstatistika koondamist ja publitseerimist. Tänaseks on ilmunud teatristatistika 2004., 2005. ja 2006. aasta kohta (lisainfo teatriinfo toimetajalt Tiia Sippolilt, tel 6 28 23 30, e-post tiia@teater.ee).

Tänaseks on vastloodud Eesti Teatri Agentuur tegutsenud juba nädalapäevad. Miks otsustati Eesti Näitemänguagentuur ja Teatriliidu Teabekeskus ühe katuse alla tuua?

Monika Läänesaar: Idee küpses juba mõnda aega. Aga eks mõte oli selles, et kui on olemas kaks väga väikest asutust, siis vahest saab sellest kokku ühe suurema ja tegusama. Mingis osas on näitemänguagentuuri ja teabekeskuse funktsioonid samad, pealegi olid mõlemad pooled, nii teatriliit kui etendusasutuste liit, asjast huvitatud. Näitemänguagentuuri viimane juriidiline staatus oli olla riigi ja Tallinna linna osaühing. Aga kui meenutada näitemänguagentuuri arengulugu, siis selle asutasid kõik Eesti riigiteatrid ja väga pikka aega on agentuur kuulunud justkui kõigile riigiteatritele, mistap ka etendusasutuste liidu suur huvi olla meie tegevusega seotud. Juriidiliselt asutati uus agentuur juba juunis 2007, aga tegutsema hakkasime selle aasta jaanuarist.

Kui mõelda sellele, millise arengu on näitemänguagentuur kolmeteistkümne aasta jooksul läbi teinud, siis nüüdseks oli agentuur oma tegevuses lae saavutanud. Mis tähendab, et kõik sujus meie võimaluste piires väga korralikult, aga paremini enam justnagu ei saanud, tekkis ka teatav rutiin. Tegemaks rohkem – korraldamaks üritusi, laiemalt eesti teatrielus kaasa lüüa – selleks nappis jaksu. Seepärast olime igati rõõmsad, kui hakkasid liikuma mõtted meie ühendamisest. Ega inimesi ju uues agentuuris tegijatena rohkem pole, pigem loodame ühinemisel tekkivale loomingulisele sünergiale. 

 

Kas te majanduslikus mõttes ka võitsite?

M. L.: Vastus on lakooniline: ei!

Miks siis?

M. L.: Põhimõtteliselt kandis riik üle lihtsalt mõlema asutuse dotatsiooni. Ühendamist kavandades lootsime muidugi suuremale toetusele, aga kuna ükski lubadus polnud kirjalikult fikseeritud, siis loomulikult ei kohustanud see kultuuriministeeriumi millekski. Eks toetuse suurusest sõltub see, palju me saame aastas näidendeid osta, näitemänguagentuuri palgad on makstud alati omavahenditest. Teabekeskus kui tulu mitte tootev asutus on saanud riigilt palgad, aga need olid nii armetud, et kui me uue inimese otsimiseks kevadel konkursi välja kuulutasime, siis ausalt öeldes selle palgaga ei oleks me vist kedagi tööle saanud.

 

Kui suure summa eest te aastas näidendeid ostate?

M. L.: Aastad on erinevad, aga sel aastal saame arvestada 600 000 krooniga.

 

Kui palju maksab üks näidend?

M. L.: Hinnad pisut kõiguvad, aga mitte palju. Kui räägime ühest keskmisest õhtut täitvast eesti algupärandist, siis selle ühekordne ostutasu kõigub 20 000 – 22 000 krooni piirimail, millele lisandub loomulikult mängukordade protsent. Näidendi tõlge maksab keskmiselt 7000 krooni, väärtdramaturgia tõlke puhul on see summa veidi suurem.

 

Kuulsin ma ikka õigesti: tõlkija saab näidendi tõlke eest keskmiselt 7000 krooni?

M. L.: Jah, selline on reaalsus. Loomulikult saab ka tõlkija iga mängitud etenduse pealt protsendi, aga väiksema kui autor: autorile maksavad teatrid kuus protsenti, tõlkijale esmatõlke puhul kolm, nn vana tõlke puhul kaks protsenti. See on hea tava, mis kehtib suuremas osas maailma riikides, välja arvatud Skandinaavia, kus oma autoreid ikka tõeliselt toetatakse: seal makstakse autorile 12 protsenti etenduse pealt ja ükski teater ei arva, et seda oleks liiga palju.

Muidugi tundub tõlkija ühekordne tasu väike, aga ega näidendi autoritasu pole ju ka midagi hiilgavat. Meie tahaksime loomulikult väärikamat tasu maksta, aga eks see ripu ära neist summadest, millega kultuuriministeerium on otsustanud meid toetada. Kui tahame, et meie teatritele kirjutaksid oma ala tipptegijad, siis ideaalis võiks ühe näidendi autoritasu võrduda tipp- või keskastme juhi kuupalgaga.

Muidugi, menukite autorite ja tõlkijate sissetulek võib mitu korda suurem olla – kõik sõltub ju lavastuse populaarsusest. Võib juhtuda, et väärtnäidendit väga kvaliteetses tõlkes mängitakse teatris vaid paarkümmend korda, mõni Cooney lavastus püsib teatri mängukavas aga aastaid. Nii et komöödia tõlkimine võib olla suhteliselt tulus ettevõtmine, mis ei tähenda, et tegu oleks väga keerulise tõlkimisülesandega. Paraku ei saa meie oma eelarve juures seda suurt reguleerida, mistap väga hea ja keskpärase tõlke autoritasu vahe on enamasti ainult paar  tuhat krooni. 

 

Kuidas on lood eesti dramaturgia vahendamisega maailma?

M. L.: Mis seal salata, eks me ole palju aastaid sõitnud Jaan Tätte ”mõnusa ree” peal, tänu temale on nii mitmedki teised meie autorid suurde maailma jõudnud. Eesti dramaturgia maailmale vahendamine on perspektiiviga töö, tuleb järjekindlalt laiali saata annotatsioone ja tõlkeid, lootuses, et ühel hetkel keegi meie näidendeist huvitub. Viimasel kuuel-seitsmel aastal on küll igal hooajal mõni eesti autor maailmalavadele jõudnud. On mängitud Rünno Saaremäe, Andrus Kiviräha, Urmas Vadi, Urmas Lennuki jt näidendeid. Me võime annotatsioone ja tekste ju usinasti laiali saata, ent huvi võib tekkida ka alles siis, kui keegi näeb festivalil eesti näidendi tõlgendust. Nii et teatrid: sõitke festivalile eesti näidenditega! Lavastamisotsuse teeb ikkagi lavastaja. Dramaturg võib talle palju näidendeid lauale panna, aga lavastaja valikut võib vägagi mõjutada asjaolu, kui ta on mõnel festivalil eesti tükki näinud.

 

Ott, sina oled uuest aastast nn teabekeskuse eesotsas, kuigi agentuurina on tegu nüüd ühe asutusega. Mis plaanis?

Ott Karulin: Ideid on palju. Esimese asjana tahan hästi toimima panna teabekeskuse infokirja, mis vahepeal pisut soiku on jäänud. Ja kindlasti uuendada meie kodulehte, muuta see atraktiivsemaks ja funktsionaalsemaks. Üks täiesti uus idee on hakata vähemalt kaks korda aastas korraldama teatrikonverentsi, millega tuua kokku uudsed vaatenurgad ja inimesed ka väljastpoolt teatrit. Esimene, konverents tuleb aprillis ja selle teema on „Teatri positsioon”: üritame uurida, kuidas on teatri positsioon viimase 15 aasta jooksul ühiskonnas muutunud. Kas teater on taandunud vaid üheks meelelahutuse vormiks või säilitanud siiski ka oma nn püha kunsti rolli. Tahan sellele konverentsile rääkima saada sotsiolooge, politolooge, ärimehi. On veel mitmeid üpris hullumeelseid ideid, aga neist on veel vara rääkida. Palju sõltub ka sellest, kuidas läheb kultuurkapitalil, kelle toetusega me põhitegevusele lisanduvaid üritusi ellu viies arvestame. Muidugi on minu ülesandeks ka teistest fondidest toetusi otsida. Nii et me ei lase ennast eksitada sellest, et agentuuri 2008. aasta riigi dotatsioon ei suurenenud, kuigi sellele sai kõvasti loodetud.

Meie kodulehekülg www. teater.ee on tegelikult väga hea bränd, mis on mõneti suuremale avalikkusele tundmatu. Tegelikult on see väga mugav võimalus kogu teatriinfo kätte saada. Juba lähemas tulevikus on kavas kodulehte tõhusalt värskendada, teha see mugavamaks, pakkuda senisest rohkem võimalusi. Kaugemas tulevikus võiks olla nii, et kui teatrihuviline läheb sellele kodulehele, siis saab ta sealt lisaks nii eesti kui maailma teatrit puudutavala infole ka teatripileti osta. Üks ülesanne ongi meie kodulehte ka laiemale avalikkusele tutvustada. Praegu on see suhteliselt populaarne küll teatriprofessionaalide hulgas, ent teised pole seda veel päris üles leidnud.

Teine suur töövaldkond on info vahendamine teatriprofessionaalidele: ühelegi olulisele festivalile või workshop’ile ei tohiks jääda minemata seetõttu, et puudub info. Oleme valmis aitama ja nõu andma kõiges, mis puudutab teatriüritusi mujal maailmas, samas ootame ka ise infot ja ettepanekuid.  Ja muidugi jätkame eesti teatri vahendamist maailmale.

Plaanis on kokku panna meie teatrit operatiivselt tutvustavaid materjale, et lisaks eesti näidenditele, mida on regulaarselt maailmale vahendatud, jõuaks mujale ka info meie teatrite, lavastajate, näitlejate kohta – tekstidest fotode ja DVDdeni. Olen isegi välisfestivalidel käies üpris sageli pidanud käsi laiutama, kui küsitakse materjale eesti teatri kohta. Üks asi on rääkida, seletada, teine asi, kui on jagada tekste, pilte ja videomaterjale. Kindlasti leiab ka meie viimase aja teatrikäsitluste seast ülevaatlikke tekste, mida tasub inglise keelde ümber panna, seega pole põhjust kõike nullist üles ehitama hakata. Tänases Interneti-maailmas ei pea ju ilmtingimata enam tekste raamatusse või brošüüri raiuma, mistap aja jooksul võiks moodustuda korralik elektrooniline andmebaas meie teatri kohta. Olen selles mõttes optimist: usun, et hea tahtmise korral on võimalik eesti teatrit hoopis rohkem maailma viia.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht