Tiliseb, tiliseb

Tambet Kaugema

Teada-tuntud tõde, et detsember pole lõikuskuu mitte üksnes jõuluvanadele ja popmuusikutele, vaid ka teatrid vehivad mitu etendust päevas jõululavastusi teha, nii et mõni näitleja ei näe nädalate viisi päevavalgust. Kindlasti aitab pakkumise ja nõudmise suhet tasakaalus hoida ka lastevanemate vähemalt kord aastas tärkav südametunnistus, mis sunnib neid minema koos lastega teatrisse jõululavastust vaatama. Siin valik lastelavastusi, mida teatrid jõulukuuks on meile küpsetanud, ja uskuge, nende rohkus just praegu ei ole päris juhuslik. Pärnu Endla on saanud hakkama omanäolise ja põneva jõulueksperimendiga: nii suures saalis kui ka Küünis mängitakse Andres Noormetsa lastelavastust „Tiiger, tiiger!” (põhineb Donald Bisseti lastelugudel), kusjuures Küüni lavastus on mõeldud mudilastele ja suure saali lavastus kooliealistele lastele. Praegusel ajal, kui juba paljud filmitegijad on hakanud mõtlema, millisel viisil sobitada oma teos üheaegselt võimalikult paljudesse formaatidesse –kinoekraanist kuni mobiiltelefoni puutetundliku ekraanini –, on selline modifitseeritus ning sihtrühmale suunatus väga nüüdisaegne ja ühtlasi lapsesõbralik.

Ootamatu on küllap seegi, et eesti teatri teistmoodi teatritegemise üks vaalu Von Krahli teater on võtnud nõuks astuda järgmisel kolmapäeval vaatajate ette lastelavastusega. Mart Kolditsal saab valmis hiina muinasjuttudel põhinev lavastus „Von Krahli muinasjutt”, milles räägitakse ja mängitakse lugusid loomadest ja inimestest, seiklustest ja varandustest, kaugetest maadest, õnnelikust lõpust jm. Von Krahli teater ja lastelavastus (ehkki selle tutvustuses on kirjutatud, et see sobib vanuserühmale 7–77 eluaastat) – need kaks ei satu just sageli kokku, kuid seda põnevam.

Eesti Draamateater jätkab Tartus elava soome-eesti lastekirjaniku Mika Keräse lastekrimkade lavaletoomist: 2010. aastal lavastas Ingomar Vihmar loo „Varastatud oranž jalgratas” ja nüüd sai lavaküpseks „Vana roosa maja”. Supilinna salaselts Ramps asub uurima, mis kummalised hääled need kostavad nõgeste keskel seisvast mahajäetud majast. Eesti Nuku- ja Noorsooteatri repertuaar täienes detsembris koguni kahe uuslavastuse võrra. Harriet Toompere kirjutatud ja Hendrik Toompere jun jun lavastatud „Jõuluvana ja väike põhjapõder” näitab suurt segadust, mis on haaranud Päkaküla vaid mõni päev enne kauaoodatud jõuluõhtut – ikka see igipõline mure, kas jõuluvana saab oma asjadega õigeks ajaks valmis või mitte. Vahur Kelleri tehtud „Puhhi” mängib Eesti Nuku- ja Noorsooteater väljaspool teatrimaja Viktoria keskuses.

Ka Rakvere teater on läinud teatrimajast välja: Rakvere ajaloolises pangamajas etendatakse Maria Lee Liivaku kirjutatud ja Kertu Moppeli lavastatud lugu „Dõm­dõdõmm ja võluraamat”, mis viib vaatajad raamatute ja mustkunstitrikkide maailma. Viljandi Ugala rõõmustab samuti kahe lavastusega: Oleg Titov on toonud lavale Ellen Niidu südamliku „Suure maalritöö”, loo vahvast maalrist, kes aitab inimeste maailma värve tuua, ning natuke vanematele lastele on mõeldud Terry Pratchetti Kettamaailma-lugu „Õed nõiduses”, mille on lavastanud käesolevast hooajast Ugala teatri trupiga liitunud Sander Pukk.

Nagu juba öeldud, on see vaid põgus valik jõulukuul etenduvatest lastelavastustest, tegelikult on neid palju rohkem. Tasub ka endal lumetuisust hoolimata silmad lahti hoida ning küllap satutakse siis – kas koos lapsega või ilma – ikka õige lavastuse otsa.