Toivo-Jüri Karindi 2. VIII 1942 – 24. VII 2017

24. juulil suri mitmekülgne teatrimees, näitleja, lavastaja ja teatridirektor, Eesti Teatriliidu (1969) ja Eesti Näitlejate Liidu (1993) liige.

Jüri Karindi sündis helilooja, organisti ja koorijuhi Alfred Karindi pojana. Ta lõpetas 1961. aastal Tallinna 21. keskkooli, õppis 1963–1969 GITISes teatriteadust. 1969. aastal lõpetas ta Draamateatri õppestuudio.

Karindi töötas aastatel 1962–1964 Draamateatris administraatorina ja 1968–1980 samas teatris ka näitlejana. Aastatel 1980–1997 oli ta Vanalinnastuudio direktor ja näitleja, 1997–2004 oli sama teatri näitleja. Aastast 2005 kuni oma lahkumiseni töötas ta trupijuhina Vana Baskini teatris.

Karindi näitlejatööst saab esile tuua järgmisi rolle: Filosoof (Ranneti „Kriminaaltango“, 1968), Petras Liukpetris (Saja „Pühajärv“, 1971), von Kalb (Schilleri „Salakavalus ja armastus“, 1971), Kusti (Lutsu ja Trassi „Nukitsamees“, 1974), Lõugu Kusti (A. H. Tammsaare ja Trassi „Kõrboja peremees“, 1977), Agostino (De Filippo „Silinder“, 1985), Lakei (Molnári „Mäng lossis“, 1988), Maternaid (Raudsepa „Salongis ja kongis“, 1990), Karl Annemann (Peterson-Särgava „Uus miniister“, 1993), Laurent Castel-Benac (Pagnoli „Härra Topaze“, 1996), Norval Hedges (Kanini „Eile sündinud“, 1997, ka tõlkija koos Evelin Karindiga), papp Fjodor ja Lavastaja (Ilfi, Petrovi, Aimla ja Baskini „12 tooli“, 1998), Karp (Ostrovski „Mets“, 2000), Bert Challenor (Griffithsi „Koomikud,“ 2001), Uudu (Kalli „Päikesekontsert“, 2002), Ühesilmaline (Anouilh’ „Linnud“, 2003), Ignati Prokofitš (Dostojevski ja Rozovski „Krokodill“, 2006), Marechal (Chesnot’ „Kes aevastas?“, 2007, ka lavastaja assistent), Christian (Marsani „Publikule keelatud“, 2008, ka lavastaja assistent), Edgar (Bendfieldi „Äärmiselt piinlik“, 2010, ka tõlkija).

Karindi on esinenud Eesti Raadio kuuldemängudes ja saatesarjas „Meelejahutaja“, mänginud telelavastustes („Leedi Windermere’i lehvik“, 1974; „Kolm rubiini”, 1978; „Mängumõrv“, 1979; „Tema majesteet komödiant“, 1983), filmides ja teleseriaalides. Tema lavastustest nimetagem Grimmide ja Karindi „Vahvat rätsepat“ (koos Peeter Volkonskiga), Karindi „Vanahalba ja marjakobarat“, Perrault’ ja Karindi „Uinuvat kaunitari“, Frayni „Alarmi“.

Jüri Karindi oli pühendunud hingega teatriinimene. Tema koduks oli Eino Baskini Vanalinnastuudio, ta elas südamega kaasa nii teatri kõrghetkedele kui ka selle lagunemisele. Ta jäi truuks järeltulijale – Vana Baskini teatrile.

Eesti Teatriliit

Eesti Näitlejate Liit

Eesti Etendusasutuste Liit